Kuritib: Erod versijoiden keskes

Vikipedii-späi
Südäimišt om heittud Ližatud südäimišt
Chronus (pagin | tehtud radod)
Ei ole vajehtusen ühthevedoid
Koiravva (pagin | tehtud radod)
formitez, aktualizacii
Rivi 6: Rivi 6:
| Flag text = Kuritiban flag
| Flag text = Kuritiban flag
| Valdkund = Brazilii
| Valdkund = Brazilii
| Eläjiden lugu = 1,864,416
| Eläjiden lugu = 1,908,359
| Voz' = 2014
| Voz' = 2017
| Pind = 435.036
| Pind = 435.9
| Fail = Collage Curitiba.png
| Fail = Collage Curitiba.png
| Pämez' = Gustavu Fruet (2013-)
| Pämez' = Rafael' Greka<br/>(1993−1996. viluku 2017—)
| Telefonkod = +55-41
| Telefonkod = +55-41
| Aigvö = [[UTC]]-3
| Aigvö = tal'vel [[UTC]]−3,<br />kezal [[UTC]]−2
}}
}}
'''Kuritib''' ([[portugalijan kel'|port.]]: ''Curitiba'' [kuɾiˈtʃibɐ]) om lidn-millioner [[Brazilii|Brazilijan]] suves. Se om [[Paran (štat)|Paran]]-štatan administrativine keskuz da sen kaikiš suremb lidn.
'''Kuritib''' ({{lang-pt|Curitiba}} [kuɾiˈtʃibɐ] «pedaipähkmen tahond» tupi-indejalaižiden kelespäi) om lidn-millioner [[Brazilii|Brazilijan]] suves. Se om [[Paran (štat)|Paran]]-štatan administrativine keskuz da sen kaikiš suremb lidn.


== Istorii ==
== Istorii ==
Eländpunktan aluz om pandud vn 1693 29. päiväl keväz'kud. Kaks' voz'sadad šingotihe kaivuziden radol i oli maižanduzrajonan torguindan keskuseks. Sai lidnan statusad vl 1842.
Lidnan aluz om pandud vl 1693 keväz'kun 29. päiväl.


Vl 1912 ezmäižen Brazilijan universitetan aluz om pandud Kuritibha, se om Paranan federaline universitet.
Raudte ühtenzoiti [[Paranagua]]-meriportanke vl 1885. Vl 1912 ezmäižen braziližen universitetan aluz om pandud Kuritibha, se om Paranan federaline universitet.


== Geografii da klimat ==
== Geografii da klimat ==
Lidn sijadase Paranan mägiplatol, nellän penen jogen vezivaradimidenke randoil, 864..1021 m ü.m.t. korktusil, 934 metrad keskmäižel korktusel, 110 km päivlaskmpolehe [[Atlantine valdmeri|Atlantižen valdmeren]] randpolespäi.
Lidnanümbrikon pind — 435,036 km², sidä kesken lidnanlaptoiden — 319,4 km².

Lidn sijadase mägiplatol, nellän penen jogen vezivaradimidenke randoil, 934 metrad keskkorktusil, 110 km päivlaskmpolehe [[Atlantine valdmeri|Atlantižen valdmeren]] randpolespäi.


Klimat om meren da mägiden subtropine.
Klimat om meren da mägiden subtropine.

Kuritiban lidnümbrikon pind — 435,9 km², sidä kesken lidnanlaptoiden — 319,4 km².


== Eläjad ==
== Eläjad ==
Rivi 34: Rivi 34:
Kuritib om [[avto]]iden tegijoiden kahtenz' surtte keskuz Latinižes Amerikas. Vodes läz 2 mln turistoid tuldas neche puhthaze ekologižešti lidnha.
Kuritib om [[avto]]iden tegijoiden kahtenz' surtte keskuz Latinižes Amerikas. Vodes läz 2 mln turistoid tuldas neche puhthaze ekologižešti lidnha.


Rahvahidenkeskeine Afonsu Penan nimel nimitadud civiline lendimport (''CWB'') sijadase 18 km suvipäivnouzmpolehe lidnan keskusespäi. Metrod ei ole, avtobusoiden kiruhtranzitan sistem om.
Rahvahidenkeskeine Afonsu Penan nimel nimitadud civiline lendimport (''CWB'') sijadase 18 km suvipäivnouzmpolehe lidnan keskusespäi. Metrod ei ole, avtobusoiden kiruhtranzitan sistem radab.


== Sebruzlidnad ==
== Sebruzlidnad ==
<div class="references-small" style="-moz-column-count:2; column-count:2; -webkit-column-count:2;">
* {{ISL|#}} [[Aküreiri]], [[Islandii]]
* {{PRY|#}} [[Asunsjon]], [[Paragvai]]
* {{ISL|#}} [[Aküreiri]], [[Islandii]] (vspäi 2013)
* {{POR|#}} [[Koimbr]], [[Portugalii]]
* {{PRY|#}} [[Asunsjon]], [[Paragvai]] (1999)
* {{MEX|#}} [[Gvadalahar]], [[Meksik]]
* {{USA|#}} [[Džeksonvill]], [[Florid]], [[AÜV]] (2009)
* {{CHN|#}} [[Hančžou]], [[Kitai]]
* {{MEX|#}} [[Gvadalahar]], [[Halisko]], [[Meksik]] (1999)
* {{POL|#}} [[Krakov]], [[Pol'šanma]]
* {{CHN|#}} [[Hančžou]], [[Čžeczän]], [[Kitai]] (1999)
* {{FRA|#}} [[Lion]], [[Francii]]
* {{JPN|#}} [[Himedzi]], [[Japonii]] (1984)
* {{URY|#}} [[Montevideo]], [[Urugvai]]
* {{POR|#}} [[Koimbr]], [[Portugalii]] (1975)
* {{BOL|#}} [[Santa Krus de la Sjerr]], [[Bolivii]]
* {{POL|#}} [[Krakov]], [[Pol'šanma]] (1992)
* {{URY|#}} [[Montevideo]], [[Urugvai]] (1990)
* {{BOL|#}} [[Santa Krus de la Sjerr]], [[Bolivii]] (1989)
* {{KOR|#}} [[Suvon]], [[Suvikorei]] (2009)
</div>


== Homaičendad ==
== Homaičendad ==
<references />
<references />


== Irdkosketused ==
* [http://www.curitiba.pr.gov.br/ Lidnan tobmuden oficialine sait (''curitiba.pr.gov.br'').] {{ref-pt}}
{{Commons|Curitiba}}

[[Kategorii:Kuritib| ]]
[[Kategorii:Brazilijan lidnad]]
[[Kategorii:Brazilijan lidnad]]
[[Kategorii:Eländpunktad kirjamišton mödhe]]
[[Kategorii:Eländpunktad kirjamišton mödhe]]
[[Kategorii:Paran (štat)|*]]

Vajehtuz 24. Kül’mku 2018, kell 10:37

Kuritib
Curitiba
 Lidnanznam
 Flag
Valdkund Brazilii
Eläjiden lugu (2017) 1,908,359 ristitud
Pind 435,9 km²
Kuritib Curitiba
Pämez' Rafael' Greka
(1993−1996, viluku 2017—)
Telefonkod +55−41
Aigvö tal'vel UTC−3,
kezal UTC−2


Kuritib (port.: Curitiba [kuɾiˈtʃibɐ] «pedaipähkmen tahond» tupi-indejalaižiden kelespäi) om lidn-millioner Brazilijan suves. Se om Paran-štatan administrativine keskuz da sen kaikiš suremb lidn.

Istorii

Eländpunktan aluz om pandud vn 1693 29. päiväl keväz'kud. Kaks' voz'sadad šingotihe kaivuziden radol i oli maižanduzrajonan torguindan keskuseks. Sai lidnan statusad vl 1842.

Raudte ühtenzoiti Paranagua-meriportanke vl 1885. Vl 1912 ezmäižen braziližen universitetan aluz om pandud Kuritibha, se om Paranan federaline universitet.

Geografii da klimat

Lidn sijadase Paranan mägiplatol, nellän penen jogen vezivaradimidenke randoil, 864..1021 m ü.m.t. korktusil, 934 metrad keskmäižel korktusel, 110 km päivlaskmpolehe Atlantižen valdmeren randpolespäi.

Klimat om meren da mägiden subtropine.

Kuritiban lidnümbrikon pind — 435,9 km², sidä kesken lidnanlaptoiden — 319,4 km².

Eläjad

Vl 2013 eläjiden lugu oli 1 848 943 ristitud, lidnaglomeracijas — 3 210 000 ristitud (seičemenz' surtte valdkundas).

Ekonomik da transport

Kuritib om avtoiden tegijoiden kahtenz' surtte keskuz Latinižes Amerikas. Vodes läz 2 mln turistoid tuldas neche puhthaze ekologižešti lidnha.

Rahvahidenkeskeine Afonsu Penan nimel nimitadud civiline lendimport (CWB) sijadase 18 km suvipäivnouzmpolehe lidnan keskusespäi. Metrod ei ole, avtobusoiden kiruhtranzitan sistem radab.

Sebruzlidnad

Homaičendad


Irdkosketused