Mine sisu juurde

Bugul'm

Vikipedii-späi
Bugil'm
Бугульма (ven.)
Бөгелмә (tot.)
Lidnanznam
Valdkund Venäma
Eläjiden lugu (2021) 81,677 ristitud
Pind 27,87 km²
Bugil'm Бугульма (ven.) Бөгелмә (tot.)
Pämez' Linar Zakirov
(reduku 2014—)
Telefonkod +7−85 594-xx-xxx
Avtokod 16, 116, 716
Aigvö UTC+3 (MSK+0)


Bugul'm (tot.: Бөгелмә / Bögelmä, ven.: Бугульма́) om Venäman lidn da lidnankund Tatarstanan Tazovaldkundan suvipäivnouzmas. Om Bugul'man rajonan administrativižeks keskuseks vspäi 1930, mülüb rajonha vodespäi 2011.

Eländpunktan aluz om pandud kuti Bugul'man slabad (ven.: Бугульминская слобода) penen külän sijas vl 1736, nimitihe sijaližen jogen mödhe. Bugul'm sai makundan lidnan statusad vl 1781. Mülüi Orenburgan gubernijha, sid' vozil 1851−1920 — Samaran gubernijha.

Bugul'man ižandusen päsarakod oma kivivoin samižen holitajad edheotandad (geologine tedištelend, mašiništon pästand), sömtegimišt (leibproduktoiden kaks' kombinatad, maidkombinat, voitegim, kombisötken tegim), sauvondmaterialiden pästand (savič, raudbetontegesed). Kaks' kivivoin tedoinstitutad om lidnas.

Geografijan andmused

[vajehta | vajehtada lähtetekst]
Lidnan sijaduz tazovaldkundas vn 2010 kartal

Lidn sijadase Bugul'man da Belebein ülüden keskuses, 315 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Pen' Bugul'm-jogi 17 km pitte mülüb Zai-jogen basseinha (Kaman hura ližajogi).

Matkad Kazanihesai om 270 km lodeheze orhal vai 320 km avtotedme. Mülüb Suvitatarstanan äikeskuzližhe aglomeracijha. Lähembaine lidn om Leninogorsk vižtoštkümnes kilometras lodeheze avtotedme.

Bugul'm om lidnankundan üks'jäižeks eländpunktaks.

Lidnankundan tobmuden pämez' om sen Nevondkundan pämez' (mer). Radonoigendajan komitetan ohjandai om Mihail Konkov vn 2015 kezakuspäi.

Vn 2010 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 89 204 ristitud, rajonan ristitišton nell' videndest, vn 2021 — 81 677 ristitud. Kaik 85 476 eläjad oli lidnas vl 2017. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 94 200 eläjad vl 1998.

Islaman kuz' pühäpertid om avaitud lidnas, niiden kesken Keskuzline mečet' (Үзәк мәчет), Irham, Islam Nuri (Ислам Нуры), «Geuher» (Гәүһәр «kalližarvoine kivi», om saudud vll 2018−2023). Ortodoksižen hristanuskondan ühesa pühäpertid[1] oma kaičenus i saudud lidnas (no vaiše severz'-se ratas): viž jumalanpertid, kaks' loičendpertid i kaks' časounäd.

Lapsiden opendusen aluzkundad oma severz'-se päivkodid, keskškolad. Professionaližen opendusen aluzkundad: mašiništonsauvomižen tehnikum[2], agrarine, pedagogine i sauvomižtehnine[3] kolledžad.

Avtobusad da taksid oma kundaližeks transportaks lidnas da lidnaglomeracijas. Bugul'm-raudtestancii om «Ul'janovskUf»-jonol vspäi 1911.

Tatanmaine civiline Bugul'm-lendimport[4] (tot.: Бөгелмә аэропорты / Bögelmä aeroportı, UUA / БУГ / UWKB, 43 tuh. passažiroid vl 2021) sijadase 12 km pohjoižhe lidnaspäi, tehtas reisid Moskvha, Piterihe, Nižnevartovskha, mugažo om sezonreisid Mustmerennoks i Tümenin agjan järedoihe lidnoihe.

Tetabad sündnuded

[vajehta | vajehtada lähtetekst]
  • Alsu (Alsu Abramova) (sünd. 1983) — eläi Venämas naine, totarlaine pajatai.
  1. Bugul'man pühäpertid sobory.ru-saital. (ven.)
  2. Bugul'man mašiništonsauvomižen tehnikuman sait (bumate.ru). (ven.) (+ avtomatine känduz anglijan kel'he)
  3. Bugul'man sauvomižtehnine kolledž edu.tatar.ru-saital. (ven.) (tot.)
  4. Bugul'm-lendimportan sait (bugavia.ru). (ven.)



Tatarstanan Tazovaldkundan lidnad
Agriz | Al'met'jevsk | Arsk | Aznakajevo | Bavli | Bolgar | Bugul'm | Buinsk | Čistopol' | Innopolis | Jarčalli | Jelabug | Kazan' | Kukmor | Laiševo | Leninogorsk | Mamadiš | Mendelejevsk | Menzelinsk | Nižnekamsk | Nurlat | Zainsk | Zelenodol'sk | Tetüši