Mine sisu juurde

Balahn

Vikipedii-späi
Balahn
Балахна
Lidnanznam
Valdkund Venäma
Eläjiden lugu (2025) 46,915 ristitud
Pind 70,63 km²
BalahnБалахна
Pämez' Nikolai Födorov
(sügüz'ku 2015—)
Telefonkod +7−83 144-xx-xxx
Avtokod 52, 152
Aigvö UTC+3 (MSK+0)

Balahn (ven.: Балахна́) om Venäman lidn Alalidnan agjan keskuzpalan päivlaskmas, Alauz'lidnan lodehline ezilidn. Se om agjan ühesanz' lidn eläjiden lugun mödhe, Balahnan ümbrikon (edel vn 2020 sulakud — rajonan) administrativine keskuz da pala.

Ristitud elädas niiš tahoiš amussai. Eländpunkt nügüdläiženke nimenke mainitase kirjutadud purtkiš ezmäižen kerdan vl 1536 kuti muretud paloin elokaz Balahn-lidn Kazanin Safa-Girei-hanan londan jäl'ghe. Se voz' lugese lidnan alusenpanendan oficialižeks vodeks, ezmäine puine lidnuz oli saudud pigai totarlaižid londoid vaste. Keitandsolan samižen keskuz 17. voz'sadhasai, laivansauvomižen keskuz 18.-19. voz'sadal. Vspäi 1925 NiGRES radab lidnas (vll 1933−1991 nimitihe GoGRES:aks), sijaližel turbhal edel 1984, sid' londuseližel gazal. Vspäi 1993 lidnanvuitte Pravdinsk-žilo mülüb lidnha mikrorajonaks, ristitišt ližadui kahthe kerdha 1992. voden rindataden.

Balahn šingotase avtosauvomižel (pened avtobusad, specialižen kävutamižen avtod), elektrotehnižel sarakol (radiotegim, elektrolaudad), cellülozbumagaižel kombinatal (Venäman gazetbumagan videndez) i kartonan edheotandal, pakuitesen pästandal (stökolmülüd, polipropilenkerteh).

Geografijan andmused

[vajehta | vajehtada lähtetekst]
Balahnan ümbrikon sijaduz vn 2008 agjan kartal

Lidn sijadase ümbrikon päivnouzmaiženno röunanno, Volg-jogen oiktal randal, 75 m ü.m.t. keskmäižel korktusel.

Matkad Alauz'lidnan röunhasai om kümne kilometrad suvipäivnouzmha kaikil teil, keskuzpalhasai — 34 km. Toižed lähembaižed lidnad oma Gorodec 17 km pohjoižhe orhal vai 33 km avtotedme i Dzeržinsk 29 km suvhe orhal, 36 km avtotedme vai raudtedme. Lidnan raudtestancijad oma Balahn, Pravdinsk, Vanäti.

Balahnan lidnankund oli vn 2020 sulakuhusai, lidn oli sen üks'jäižeks eländpunktaks. Lidnankundan pind oli 70,63 km². Lidnfartaloiden pind om 48 km².

Vl 1931 ristitišt oli 15 300 eläjad. Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 51 519 ristitud, rajonan kaks' koumandest, vn 2021 — 48 569 ristitud. Kaik 49 364 eläjad oli lidnas vl 2017. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 63 600 eläjad vl 1996.

Ortodoksižen hristanuskondan kaks'toštkümne jumalanpertid[1] oma kaičenus i saudud lidnas: kümne jumalanpertid i kaks' časounäd. Jumalankatken mez'jumalankodi oli olmas vhesai 1783. Niiden ližaks Sündun Voznesenjan päjumalanpert' (oli saudud vll 1726−1727, panihe mantazole vl 1930) i nell' jumalanpertid ei ole kaičenus.

Lapsiden opendusen aluzkundad oma seičemetoštkümne nomeruidud päivkodid (nomer 2, 6, 8, 14, 16, 17, 19, 20, 21, 23, 24, 27, 29, 30, 36, 37, 42), seičeme keskškolad (nomer 3, 4, 6, 9, 11, 12, 14), specialine (korrekcine) škol-internat, školanirdaližen radon keskuz (palakundad lidnadme), čomamahtoiden škol, kaks' muzikškolad (nomer 1 i 2), čomamahtoine škol, lapsiden da norišton sportškol. Balahnan tehnine tehnikum[2] i Alalidnan universitetan Lobačevskii nimed Balahnan filial[3] oma lidnan professionaližen opendusen aluzkundoikš.

  1. Balahnan pühäpertid sobory.ru-saital. (ven.)
  2. Balahnan tehnižen tehnikuman sait (balakhna-btt.ru). (ven.)
  3. Balahnan filial Alalidnan universitetan Lobačevskii nimed unn.ru-saital. (ven.)


Alalidnan agjan lidnad
Alauz'lidn | Arzamas | Balahn | Bogorodsk | Bor | Čkalovsk | Dzeržinsk | Gorbatov | Gorodec | Knäginino | Kstovo | Kulebaki | Liskovo | Lukojanov | Navašino | Pavlovo | Perevoz | Pervomaisk | Sarov | Semönov | Sergač | Šahunj | Zavolžje | Uren' | Vetlug | Viks | Volodarsk | Vorsm