Liskovo
Lidnanznam
|
Flag
|
| Valdkund | Venäma |
| Eläjiden lugu (2021) | 21,657 ristitud |
| Pind | 17 km² |
| |
| Telefonkod | +7−83 149-xx-xxx |
| Avtokod | 52, 152 |
| Aigvö | UTC+3 (MSK+0) |
Liskovo (ven.: Лы́сково, nitmar.: Сендевӱд) om Venäman lidn da lidnankund Alalidnan agjan keskuzpalan päivnouzmas. Se om Liskovon rajonan administrativine keskuz (vspäi 1929), ümbrik om sätud sen territorijal vn 2020 semendkus.
Istorii
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Eländpunkt om olmas 12. voz'sadaspäi, no mainitase ezmäižen kerdan aigkirjas vl 1410. Ühtni Makarjevan jarmankha 17. voz'sadaspäi, jäi torguindan keskuseks jarmankan sirdandan jäl'ghe Alauz'lidnannoks vl 1816. Järedad varažomad oliba žilos. Vl 1920 žilo kändihe makundan keskuseks oficialižikš. Sai lidnan statusad vl 1922.
Liskovo šingotase elektrotehnižel tegimel[1] (avtotransportine mašiništ, kulundsignalad, tinadimed, silitezraudad), sauvondmaterialiden pästandal, himižel kombinatal, sömtegimištol (oluden tegim, lihakombinat, konservtegim), mugažo mebel'fabrik radab.
Geografijan andmused
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Lidn sijadase rajonan päivlaskmas, Volgan oiktal randpolel kahtes kilometras jogen pävagospäi, 100 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Sundovik-jogi om lidnan lodehližeks röunaks, se lankteb Volgha pohjoižhe Liskovospäi.
«Volg»-avtote (M7-trass) läbitab lidnan suvipalad. Matkad Alauz'lidnhasai om 72 km lodeheze-päivlaskmha orhal vai 90 km avtotedme. Lähembaine lidn om Knäginino 23 km suvhe orhal vai 27 km avtotedme.
Tobmuz
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Golovkovo-külä (319 rist. vl 2017) mülüi lidnankundha Liskovon ližaks, se om ani lodeheze lidnaspäi. Lidnankundan pind oli 17,46 km² edel sen tühjitust.
Lidnan Duman jäl'gmäine ezimez' om Jurii Zotov (keväz'ku 2010 — kezaku 2021), hän om Liskovon ümbrikon Deputatoiden Nevondkundan ezimez' vn 2020 redukuspäi. Lidnan administracijan jäl'gmäine pämez' om Igor' Dobrotvorskii (2010 — kezaku 2021).
Eläjad
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 21 880 ristitud, lidnankundan — 22 165 ristitud, rajonan viž ühesandest. Kaik 21 293 ristitud elihe lidnas i 21 612 ristitud kaikes lidnankundas vl 2017. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli enamba 25 tuhad eläjid vll 1989−2001 (25 500 ristitud vl 1998).
Rahvahad (2010): venälaižed — 97,7 %, toižed rahvahad — 2,3 %.
Ortodoksižen hristanuskondan viž pühäpertid[2] oma kaičenus i saudud lidnas: Sündun Voznesenjan kafedraline päjumalanpert' (letihe vll 1814−1838), Spasan Toižetamižen päjumalanpert' i koume jumalanpertid. Viž tošt jumalanpertid oma kadonuded.
Lapsiden opendusen aluzkundad oma 11 päivkodid, üks' aluzškol, koume keskškolad, lapsiden sädamižen pert', lapsiden i norišton keskuz. Liskovon agrotehnine tehnikum[3] om lidnan professionaližen opendusen aluzkundaks.
Galerei
[vajehta | vajehtada lähtetekst]-
Lidnankundan tobmuden pert' (2010) -
Sündun Voznesenjan kafedraline päjumalanpert', vn 2010 nägu -
Oludentegim vl 2014 -
Fizkul'turan da tervehtamižen «Olimp»-kompleks vn 2010 semendkus -
Avtostancii vl 2013
Homaičendad
[vajehta | vajehtada lähtetekst]- ↑ Liskovon elektrotehnižen tegimen sait (letz.ru). (ven.)
- ↑ Liskovon pühäpertid sobory.ru-saital. (ven.)
- ↑ Liskovon agrotehnižen tehnikuman sait (agrotechn.ru). (ven.)
Irdkosketused
[vajehta | vajehtada lähtetekst]- Lidnan da sen ümbrikon tobmuden sait (lsk.nobl.ru). (ven.)
- Lidnan kodirandantedištandan sait (kraevedliskovo.edusite.ru). (ven.)
 |
Liskovo Vikiaitas |
| Alalidnan agjan lidnad | ||
| Alauz'lidn | Arzamas | Balahn | Bogorodsk | Bor | Čkalovsk | Dzeržinsk | Gorbatov | Gorodec | Knäginino | Kstovo | Kulebaki | Liskovo | Lukojanov | Navašino | Pavlovo | Perevoz | Pervomaisk | Sarov | Semönov | Sergač | Šahunj | Zavolžje | Uren' | Vetlug | Viks | Volodarsk | Vorsm | ||