Viks

Vikipedii-späi
Viks
Выкса
 Lidnanznam
 Flag
Valdkund Venäma
Eläjiden lugu (2021) 52,892 ristitud
Pind 30 km²
Viks Выкса
Pämez' Vladimir Kočetkov
(reduku 2016—)
Telefonkod +7−83 177-xx-xxx
Avtokod 52, 152
Aigvö UTC+3 (MSK+0)


Viks (ven.: Вы́кса) om Venäman lidn Alalidnan agjan suvipäivlaskmas. Se om agjan kahesanz' lidn eläjiden lugun mödhe, Viksan lidnümbrikon administrativine keskuz (edel 2011. vot — rajonan) da pala.

Istorii[vajehta | vajehtada tekst]

Uz' raudantegii edheotand oli saudud tulalaižil Batašovad-vellil mordvinalaižiden mal vll 1765−1766, radoi sijaližel torhudel. Tegim (ven.: Выксунский завод) i eländpunkt senno sünduiba vn 1754 Jelizaveta Petrovna-imperatornaižen käskön tagut mugomiden tegimiden sauptandas 200 virstas Moskvaspäi kaičemha mecoid. Nimitihe žilod penen Viksun'-jogen (Viksunk) mödhe. 1830-nzil vozil Venäman evropižen palan kaugedraudan koume kümnendest tegihe Viksas, mugažo mehanizmoid tekstil'tegimišton täht, purulaivoiden likutimid i terasišt kodiinstrumentad. Sai lidnan statusad vl 1934. Vn 2010 ümbrikon lujad mecanpalod valatoitiba lidnad.

Viks šingotase raudan metallurgijan tegimel (suren diametran teraztorved, kezrad vagonrividen täht), mašinansauvomižel (rouhimed i survoimed, sodatransportan somuzkorpusad), sauvondmaterialiden sarakol i sömtegimištol.

Geografijan andmused[vajehta | vajehtada tekst]

Lidn sijadase ümbrikon pohjoižes, Okanjogen oiktal randpolel 10 kilometras päivnouzmha jogespäi, 110 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Železnic-jogi (ven.: Железница 57 km pitte, Okan ližajogi) läbitab lidnad, Viksunk-jogi jokseb lidnan suvipalas. Üläviksunkan uit, Varauit i Alauit oma saudud lidnan alusenpanendanke sen suves. Matkad Alauz'lidnhasai om 160 km pohjoižpäivnouzmha orhal, 184 km avtotedme vai 240 km raudtedme. Lähembaižed lidnad oma Murom (Vladimiran agj) 29 km pohjoižhe-lodeheze orhal, 51 km avtotedme vai raudtedme, Navašino 25 km pohjoižhe orhal, 29 km avtotedme vai raudtedme, i Kulebaki 25 km pohjoižpäivnouzmha orhal vai 43 km avtotedme.

Kahesa raudtestancijad i vedimdepo ratas lidnas vemha jüguid, pohjoine Viks-Tegimištoline (ven.: Выкса-Промышленная) om kaikiš järedamb stancii.

Eläjad[vajehta | vajehtada tekst]

Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 56 201 ristitud, lidnümbrikon kaks' koumandest. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli enamba 60 tuhad eläjid vll 1987−2003 (63 400 rist. vll 1996−1998).

Rahvahad (2010): venälaižed — 98,2%, toižed rahvahad — 1,8%.

Ortodoksižen hristanuskondan Viksan Iverine naižjumalankodi[1], Sündun Raštvoiden päjumalanpert', nell' jumalanpertid i koume časounäd oma olmas lidnas.

Openduz[vajehta | vajehtada tekst]

Professionaližen opendusen aluzkundad:

  • Viksan industrialine tehnikum[2];
  • Viksan metallurgine kolledž[3];
  • MISiS:an (Moskv) Viksan filial;
  • Alalidnan valdkundaližen universitetan Lobačevskii nimed Viksan filial.

Galerei[vajehta | vajehtada tekst]

Homaičendad[vajehta | vajehtada tekst]

  1. Viksan pühäpertid sobory.ru-saital. (ven.)
  2. Viksan industrialižen tehnikuman sait (вит-выкса.рф). (ven.)
  3. Viksan metallurgižen kolledžan sait (vpk-wyksa.nnov.eduru.ru). (ven.)

Irdkosketused[vajehta | vajehtada tekst]



Alalidnan agjan lidnad
Alauz'lidn | Arzamas | Balahn | Bogorodsk | Bor | Čkalovsk | Dzeržinsk | Gorbatov | Gorodec | Knäginino | Kstovo | Kulebaki | Liskovo | Lukojanov | Navašino | Pavlovo | Perevoz | Pervomaisk | Sarov | Semönov | Sergač | Šahunj | Zavolžje | Uren' | Vetlug | Viks | Volodarsk | Vorsm