Bagaman Sared

Vikipedii
(Oigetud lehtpolelpäi Bagaman Sariden Ühtnend)
Jump to navigation Jump to search
Bagaman Sariden Ühtnend
Commonwealth of the Bahamas
 Flag
Flag of the Bahamas.svg
 Valdkundznam
Coat of arms of the Bahamas.svg
Pälidn Nassau
Eläjiden lugu (2018) 332 634[1] ristitud
Pind 13 939 km²
Bagaman Sariden Ühtnend Commonwealth of the Bahamas
Kel' anglijan
Valdkundan pämez' Elizavet Toine
Päministr Hjubert Minnis
Religii hristanuskond
Valüt Bagaman Sariden dollar (BSD)
Internet-domen .bs
Telefonkod +1-242
Aigvö tal'vel UTC−5,
kezal UTC−4

Bagaman Sared (angl.: The Bahamas [bəˈhɑːməz]), täuz' oficialine nimituz — Bagaman Sariden Ühtnend (angl.: Commonwealth of the Bahamas), om valdkund ühtennimižil saril Pohjoižamerikas. Pälidn da kaikiš suremb lidn om Nassau, valdkundan ristitišton läz nelläd videndest eläb siš.

Istorii[redaktiruida | redaktiruida purde]

Vl 1973 heinkun 10. päiväl Bagaman Sared tedištoitiba ičeze ripmatomudes Sures Britanijaspäi. Valdkundan konstitucii[2] tuli väghe sil-žo päiväl.

Geografijan andmused[redaktiruida | redaktiruida purde]

Bagaman Sariden geografine kart.

Bagaman Sared sijadase pohjoižpoles Kubalpäi da Kariban merelpäi, suvipäivnouzmpoles AÜV:oiden Florid-štataspäi. Kaik om läz seičemed sadad sart sarištos, sured koumekümne niišpäi oma elänzoittud. Valdkundan pind om 13,939 km². Valdkundan randad lainištab Atlantine valdmeri. Randanpird om 3542 km.

Valdkundan kaikiš korktemb čokkoim om Alvernii-kukkaz Ket-sarel, 62 m ü.m.t. kortte.

Londuseližed varad oma keitandsol, aragonit, mec, kala, mahuz.

Politine sistem[redaktiruida | redaktiruida purde]

Bagaman Sariden parlamentan panoram Nassaus.

Ohjandusen form om unitarine konstitucine monarhii parlamentiženke demokratijanke. Valdkundan pämez' om britanine kunigaznaine — Elizavet Toine. Päministr om otnuden tobmut parlamentan alakodiš partijan lider.

Parlament om kaks'kodine. Üläkodi om Senat (angl.: Senate) 16 ühtnijanke, jenaral-gubernator vahvištab heid. Alakodi om Suiman Kodi (angl.: House of Assembly) 38 ezitajanke, kaik rahvaz valičeb heid videks vodeks.

Bagaman päjärgvaličendad, sidä kesken parlamentan alakodihe, oliba vl 2017 semendkun 10. päiväl. Nügüdläine Kornelius Elvin Smit-jenaral-gubernator om radnikuses vs 2019 kezakun 28. päiväspäi. Enzne jenaral-gubernator om Margerit Pindling, hän oli otnu radsijad vozil 2014−2019. Vs 2017 semendkun 11. päiväspäi Hjubert Minnis radab päministran. Edeline päministr om Perri Kristi (2002−2007 i 2012−2017).

Administrativiž-territorialine jagand[redaktiruida | redaktiruida purde]

   Kacu kirjutuz: Bagaman Sariden administrativiž-territorialine jagand.

Bagaman Sared jagasoiš 31 ümbrikoks (angl.: district).

Eläjad[redaktiruida | redaktiruida purde]

Bagaman Saril elädas bagamalaižed. Eläjiden tobj pala oma hristanuskojad: protestantad — 70%, Riman katolikad — 12%, toižed hristanuskojad — 13% (2010).

Toižed sured lidnad (enamba 10 tuh. ristituid vn 2009 rahvahanlugemižen mödhe, surembaspäi penembha): Friport, Uest End.

Vl 2009 eläjiden lugu oli 338 956 ristitud, vl 2014 — 321 834 ristitud.

Ižanduz[redaktiruida | redaktiruida purde]

Turizm da bankad anttas läz pol't valdkundan kogosüdäiproduktad.

Vl 2009 Bagaman Sariden päeksport oli polistiren (21%), hil'voižim da nukleinmuiktused (18%), kala da merenproduktad (11%); toine eksport — mašiništ (3%), kived (3%), parfümerii (3%), keitandsol (2%), käziinstrument (2%), raud da teraz (2%), avtod da likutimiden varapalad (2%), sodalaivad (1%), cement (1%).

Homaičendad[redaktiruida | redaktiruida purde]

  1. Bagaman Sariden ristitišton endustuz vn 2018 heinkus // Mail'man faktoiden kirj. — Cia.gov. (angl.)
  2. Bagaman Sariden Konstitucijan tekst vn 2006 redakcijas laws.bahamas.gov.bs-saital. (angl.)

Irdkosketused[redaktiruida | redaktiruida purde]



Pohjoižamerikan valdkundad
Pohjoižamerikan valdkundad
Amerikan Ühtenzoittud Valdkundad (AÜV) | Antigua da Barbud | Bagaman Sared | Barbados | Beliz | Dominik | Dominikanine Tazovaldkund | Gonduras | Grenad | Gvatemal | Haiti | Jamaik | Kanad | Kostarik | Kuba | Meksik | Nikaragua | Panam | Sal'vador | Sent Kits da Nevis | Sent Lüsii | Sent Vinsent da Grenadinad | Trinidad da Tobago