Ostin (Tehas)

Ostin
Austin

Lidnanznam	Flag
Valdkund	Amerikan Ühtenzoittud Valdkundad
Eläjiden lugu (2020)	961,855 ristitud
Pind	845,66 km²
Pämez'	Kirk Vatson (kezaku 1997 — kül'mku 2001, viluku 2023—, Kirk Watson)
Telefonkod	+1−512, 737
Aigvö	tal'vel UTC−6, kezal UTC−5

Lidnan transporttekart (2014)

Ostin (angl.: Austin [ˈɔːstən], britanine virkand: [ˈɒstɪn], [ˈɔːstɪn]) om AÜV:oiden suvižen Tehas-štatan pälidn. Se om štatan nellänz' i valdkundan kümnenz' lidn eläjiden lugun mödhe, mugažo Trevis-ümbrikon administrativine keskuz, levigandeb lähižiden Heis- i Uil'jamson-ümbrikoiden territorijoihe.

Istorii

Eländpunktan aluz om pandud 1830-nzil vozil kuti Vaterlu-külä (angl.: Waterloo). Voziden 1835−1836 soda Tehasan ripmatomudes lopihe satusekahas, i vl 1839 eciškanzihe sijad uden valdkundan pälidnan täht. Panihe pälidnan alust Vaterlu-külän čomas kukhikahas tahondas vn 1839 lopus. Nimitihe tehasalaižen Stiven Fuller Ostin-politikan (1793–1836) kanzannimen mödhe. Vll 1841−1845 sirtihe štatan pälidnad tagaz Hjustonha pordaigaližešti indejalaižiden londoiden tagut.

Ostin šingotase korktoiden tehnologijoiden äjiden kompanijoiden koncentracijal (sen tagut lidn sai «Olasižed kukhad»-närituznimed, kaikiš järedambad radsijiden lugun modhe oma Dell, NXP Semiconductors, IBM), farmacijan i biotehnologijoiden edheotandoil. Tetaban mail'mas Tesla-kompanijan pafater sijadase lidnan suvipäivnouzmas elektroavtoiden Gigafactory Texas-tegimel (20 tuhad radnikoid). Järedan söndtavaroiden «Whole Foods Market»-verkon päfater om saudud lidnas.

Geografijan andmused

Lidn sijadase štatan keskuzpalan suvipäivnouzmas, Kolorado-jogen randoil, 88..405 m ü.m.t. korktusil. Ühthine pind om 845,66 km², sidä kesken vezi otab 17,02 nellikkilometrad. Severz'-se ratud lebujärvid padoseiniden taga om sätud lidnas reguliruimha jogen vedhut. Lähembaine sur' lidn om San Antonio 129 km suvipäivlaskmha.

Klimat om subtropine neps. Voden keskmäine lämuz om +21,1 C°, kezakun-sügüz'kun +27,1..+30,3 C°, tal'vkun-uhokun +11,2..+13,4 C°. Ekstremumad oma −19 C° (viluku) i +44 C° (eloku, sügüz'ku). Kezaaigan minimum om +5 C° (sügüz'ku), tal'vaigan maksimum om +37 C° (uhoku). Paneb sadegid 921 mm vodes, enamba semendkus (128 mm), kezakus (93 mm) i redukus (99 mm), vähemba uhokus (48 mm) i heinkus (50 mm). Paneb lunt tal'vel harvoin lujas. Kun keskmäine relätivine nepsuz vajehtase 64..71 % röunoiš voden aigan.

Eläjad

Vn 2010 AÜV:oiden rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 790 390 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt om nügüd'. Lidn om Sur' Ostin-aglomeracijan keskuz (2,4 mln rist. vl 2022 11,1 tuh. km² pindal, 26. sija valdkundas, vl 2019 oli 2,2 mln i 29. sija), sen ristitišt ližadui kahthe kerdha vspäi 2000.

Augotižlibundan mödhe (2010): evropalaižed — 68,3 % (ispanijalaižed — 19,6 %), afrikalaižed — 8,1 %, latinoamerikalaižed (ispanijalaižita) — 15,5 %, azijalaižed — 6,3 %, indejalaižed — 0,9 %, valdmerimalaižed — 0,1 %, segoitadud augotižlibundanke — 3,4 %.

Tehasan universitet baziruiše Ostinas.

Edeline lidnan pämez' (mer) om Stiv Adler (Steve Adler, viluku 2015 — viluku 2023).

Transport

Avtobusad, kiruhavtobusad i taksid oma kundaližeks transportaks lidnas. Dizel'jonusen-kiruhtramvain jono om avaitud vspäi 2010 (Capital MetroRail 51 km pitte, ühesa seižutest), se ühtenzoitab lidnan keskuzpalad lodehliženke ezilidnanke. Vähemb mi viž procentad eläjid kävutadas kundaližen massižen tranzitan sistemad, nell' eläjad videspäi ottas kävutamižhe personaližid avtoid, koume procentad — velosipedid (üläopenikad päpaloin), üks' procent oma jaugnikoikš, kümnendez oma aterjradnikad. Kacmata sihe olendha, lidnan avtoteiden sistem ei ole šingotadud hüvin.

Rahvahidenkeskeine civiline Ostin-Bergstrom-lendimport (AUS / KAUS, 21 mln passažiroid vl 2022) sijadase kahesas kilometras suvipäivnouzmha lidnaspäi. Tehtas reisid AÜV:oiden, Kanadan i Meksikan surihe lidnoihe, Päivlaskmaižen Evropan pälidnoihe, Kariban meren erasihe-se maihe.

Irdkosketused

• Lidnan ohjandusen oficialine sait (austintexas.gov). (angl.) (+ äikel'ne avtomatine känduz)