Mine sisu juurde

Šablon:Potd/CurrentMonth

Vikipedii-späi

2026: Viluku | Uhoku | Keväz'ku | Sulaku | Semendku | Kezaku | Heinku | Eloku | Sügüz'ku | Reduku | Kül'mku | Tal'vku

2025: Viluku | Uhoku | Keväz'ku | Sulaku | Semendku | Kezaku | Heinku | Eloku | Sügüz'ku | Reduku | Kül'mku | Tal'vku

2024: Viluku | Uhoku | Keväz'ku | Sulaku | Semendku | Kezaku | Heinku | Eloku | Sügüz'ku | Reduku | Kül'mku | Tal'vku

2023: Viluku | Uhoku | Keväz'ku | Sulaku | Semendku | Kezaku | Heinku | Eloku | Sügüz'ku | Reduku | Kül'mku | Tal'vku

2022: Viluku | Uhoku | Keväz'ku | Sulaku | Semendku | Kezaku | Heinku | Eloku | Sügüz'ku | Reduku | Kül'mku | Tal'vku

2021: Viluku | Uhoku | Keväz'ku | Sulaku | Semendku | Kezaku | Heinku | Eloku | Sügüz'ku | Reduku | Kül'mku | Tal'vku

2020: Viluku | Uhoku | Keväz'ku | Sulaku | Semendku | Kezaku | Heinku | Eloku | Sügüz'ku | Reduku | Kül'mku | Tal'vku

2019: Viluku | Uhoku | Keväz'ku | Sulaku | Semendku | Kezaku | Heinku | Eloku | Sügüz'ku | Reduku | Kül'mku | Tal'vku

2018: Viluku | Uhoku | Keväz'ku | Sulaku | Semendku | Kezaku | Heinku | Eloku | Sügüz'ku | Reduku | Kül'mku | Tal'vku

2017: Viluku | Uhoku | Keväz'ku | Sulaku | Semendku | Kezaku | Heinku | Eloku | Sügüz'ku | Reduku | Kül'mku | Tal'vku 1 | 2 | 3 | 4 | 5 | 6 | 7 | 8 | 9 | 10 | 11 | 12 | 13 | 14 | 15 | 16 | 17 | 18 | 19 | 20 | 21 | 22 | 23 | 24 | 25 | 26 | 27 | 28 | 29 | 30 | 31

Uden voden praznikambuškelendad Švabijan Eberhardcell'-külän päl (Eberhardzell) läz Biberah-an-der-Ris-lidnad, Baden-Vürtemberg-federacijanma, Saksanman suvi, 1. viluku 2018. Tämbäi (1. viluku) om Uz' voz'-praznikan oigendamine.

Toižetada Allekirjutez


Image description / Oписание изображения
in English / на русском.

Sinižen kitan skelet Londusentedon muzejan Keskuzzalas (angl.: Natural History Museum), London, Sur' Britanii, 25. kül'mku 2022. 'Hope' («Toiv», sinižen kitan skeletan närituznimi) om 25,2 metrad pitte, se rippub lagen al vn 2017 heinkun 14. päiväspäi. Sinižed kitad oma Man kaikiš surembiš olijoišpäi kaikes aigas. 1800-nzil vozil läz 250 tuhad sinižid kitoid eli valdmeres. Erik tuli kadondan röunale kommertižen mectusen voz'kümniden jäl'ghe, vl 1966 vaiše 400 eričuid jäiba elegiš. Sil-žo vodel Londonas mir vahvišti pätandad kaita sinižid kitoid mectusespäi. Sen jäl'ghe sinižiden kitoiden populäcii ližadui kaiken i saihe nügüdläižhe lugumärhasai 20 tuhad živatoid.

Toižetada Allekirjutez


Image description / Oписание изображения
in English / на русском.

1790-nziden voziden «Robert Uoker-pap' štargub Daddingston-järvel»-voikuva (angl.: The Reverend Robert Walker Skating on Duddingston), om tetab kut «Štargundan radnikoičii» (The Skating Minister), tegi romantizman britanine (šotlandine) Genri Rebörn-pirdai-portretist (Henry Raeburn, 1756–1823). Kuva om 76 x 64 sm surtte, kaičese Šotlandijan nacionaližes galereiš (Edinburg, Sur' Britanii).

Toižetada Allekirjutez


Image description / Oписание изображения
in English / на русском.

Endemine ruskedpäine grallärii (vai bambukine murahaižensöi, latin.: Grallaria nuchalis), ruficeps-alaerik, Gralläriižed-sugukundaspäi Las Tangaras-kel'dtahos, biogeografine Čoko-region Kolumbijan päivlaskmas, 7. eloku 2023

Toižetada Allekirjutez


Image description / Oписание изображения
in English / на русском.

Se pen' aisberg (grouler) kändihe nügüd'aigaižeks skul'pturaks kukerdusiden i sulamižen tagut. Om fotografiruidud Antarktižen pol'saren päivlaskmas, Antarktidan rand, 5. viluku 2018.

Toižetada Allekirjutez


Image description / Oписание изображения
in English / на русском.

Laivansauvomižen enččen AB Götaverken-kompanijan verfiden sijaduz Göteborgas, Ročinma, 6. viluku 2022. Edheotandan radmine oli vll 1841−1989.

Toižetada Allekirjutez


Image description / Oписание изображения
in English / на русском.

Vas-sild (roč.: Vasabron) Norrström-vezivalus päliči Ročinman Stokhol'm-pälidnas, 7. viluku 2016. Lidnan tobmuden sauvuz näguse tagaman oiktalpäi.

Toižetada Allekirjutez


Image description / Oписание изображения
in English / на русском.

Antarktine pingvin (latin.: Pygoscelis antarcticus) Desepšen-sarel, Suvižed Šetlandižed sared läz Antarktidan Antarktižen pol'saren agjad, 8. viluku 2013

Toižetada Allekirjutez


Image description / Oписание изображения
in English / на русском.

Kundaline stal'c Arenas Negras-lebutahos Tenerife-sarel, avtonomine Kanarižed sared-ühthižkund, Ispanii, 9. viluku 2019.

Toižetada Allekirjutez


Image description / Oписание изображения
in English / на русском.

Tal'v Himmel'dunkberg-mägenpäl (saks.: Himmeldunkberg 888 m ü.m.t.). Rön-mägimassivan suvižen korktan palan nägu, Bavarii-federacijanman lodehline röun Gessen-federacijanmanke, Saksanman keskuzpalan suvi, 10. viluku 2021.

Toižetada Allekirjutez


Image description / Oписание изображения
in English / на русском.

Neonan baptisterijan (vai Ortodoksižiden hristanuskojiden baptisterii, ital.: Battistero Neoniano, Battistero degli Ortodossi) lagen mozaik Ravenn-lidnas, Emilii-Romanj-agj, Italii, 27. sulaku 2015. Se kuvadab Iisusan valatusid. Amuižen Riman pühäpert', nügüd' riman katoline, om saudud 5. voz'sadan lopule meiden erad i mülüb UNESCO:n Mail'man jäl'gusen nimikirjuteshe. Tämbäi (11. viluku) om Hristan valatusiden muštpäiv Päivlaskmman hristanuskondas.

Toižetada Allekirjutez


Image description / Oписание изображения
in English / на русском.

Avstraližen (vai Lühüdn'okuižen) jehidnan (latin.: Tachyglossus aculeatus) endemižen setosus-alaerikon živat läz Skottsdeil-lidnut Tasmanii-štatan pohjoižpäivnouzmas, Avstralii, 15. kül'mku 2023

Toižetada Allekirjutez


Image description / Oписание изображения
in English / на русском.

Nägu pohjoižpäivnouzmha seižundtahospäi Sikasumbren astronomižen kaclendlavudenno (isp.: Mirador Astronómico de Sicasumbre), Pahar-municipalitet, avtonomižen Kanarižed sared-ühthižkundan Fuerteventur-sar', Ispanii, 1. uhoku 2025

Toižetada Allekirjutez


Image description / Oписание изображения
in English / на русском.

Kaikiš pidemban mail'mas (19 km 110 m) Vengernal'p-piiraudten Bhe 4/8 149 EMU-rel'savtobus BDt 254-kontrol'vagonanke oigendase Klaine Šaidegg-ülämänegen stancijaspäi Vengernal'p-stancijha, Bern-kanton, Šveicarijan keskuzpalan suvipäivlaskm, 18. viluku 2025

Toižetada Allekirjutez


Image description / Oписание изображения
in English / на русском.

Pakuižšoiduine pomakant (latin.: Pomacanthus maculosus) Angelkalad-sugukundaspäi (Pomacanthidae) rahvahaližes Ras Mohammed-parkas (arab.: رأس محمد Ra's Muḥammad «Mohammedan nem'» 480 km² pindal) Sinain pol'saren kaikiš suvižembanno čoganno, 25 km suvipäivlaskmha Šarm-eš-Šeih-kurortaspäi, Egipt, 26. keväz'ku 2022. Se meriangelan erik om levitadud Persijan lahtedme, Indižen valdmeren lodehes i Rusttas meres, suvhe 19 gradushasai suvišt levedust. Vl 2009 se oli löutud Livanan randištonno, ezimeletaden migracijan tagut Suecan kanalan kal't. Se pomakant eläb 4..50 m süvüzil, kaitud sijiš mudan i koralliden olendanke. Sötlesoiš merigubkoil i toižil sel'grodatomil. Emäčud kändasoiš täuz'kaznuzikš 5,5 vot igäs, kazdas 216 millimetrhasai, elon hätkeližuz oleleb 36 vodhesai. Hö oma protoginnižikš germafroditoikš: vanhembad emäčud voidas kätas ižačuikš ku ižačuid om vähä. Sadas pakuižšoiduižid pomakantoid mömhä akvariumkaloikš, voib nähta Persijan lahten erasiš-se kalatorgusiš.

Toižetada Allekirjutez


Image description / Oписание изображения
in English / на русском.

Jäl'g atmosferas manalaižen Hunga Tonga — Hunga Haapai-lämoimägen lavanheitandaspäi tün'valdmerižes Tong-valdkundas jäi tehtud RKS:an laidaspäi fotokuval (66. ekspedicii) sen olendan aigan orbital Tünen valdmeren päl 269 mijläs lodeheze udenzelandižes Oklend-lidnaspäi, 16. viluku 2022

Toižetada Allekirjutez


Image description / Oписание изображения
in English / на русском.

Irisižed-sugukundan Pakuine iris-erikon (latin.: Iris pseudacorus) kazmusen semenkonorüt londuseližes De Famberhorst-tahos (koume gektarad), Friske Marren-kund, Frislandii-agj, Alamad, 6. keväz'ku 2024. Kuva om sätud fokusiruindal kahesatoštkümnes fotospäi.

Toižetada Allekirjutez


Image description / Oписание изображения
in English / на русском.

Nekkar-jogen randird (Neckarfront) hämäran aigan Tübingen-lidnas, Baden-Vürtemberg-federacijanma, Saksanma, 21. viluku 2020. Hölderlinturm näguse huralpäi (Fridrih Göl'derlin-runokirjutajan pert', eli vll 1770−1843), istorižiden pertiden rivi om sen jäl'ghe. Pühän Jurgijan kollegiatine jumalanpert' om ülähän.

Toižetada Allekirjutez


Image description / Oписание изображения
in English / на русском.

Villänpöud Dernekamp-külänno, Dül'men-lidnümbrikon Kirhšpil'-rajon, Pohjoine Rein da Vestfalii-federacijanma, Saksanma, 30. semendku 2024

Toižetada Allekirjutez


Image description / Oписание изображения
in English / на русском.

«Pühä Sebastjan»-voikuva (San Sebastian), tegi italine Džakomo Raibolini-pirdai da gravirui (Giacomo Raibolini / Giacomo Francia, 1484–1557) vozil 1520−1540. Kuvan mez' nägub tarkoikti kut pirdajan tat, Frančesko Frančia (Francesco Francia). Tämbäi (20. vilukud) om ph. Sebastjanan muštinpäiv katoližes i amuižpäivnouzmaižiš ortodoksižiš jumalankodikundoiš

Toižetada Allekirjutez


Image description / Oписание изображения
in English / на русском.

Trir-lidnan Elektoraline pert'kulu (vai Kurfürstoiden pert'kulu, saks.: Kurfürstliches Palais), tulend zalha Kaspar Olevian-jumalantedomehen nimed (erigoittud zal protestantoiden kundan täht) pohjoižel ocseinäl, Reinland-Pfal'c-federacijanma, Saksanman suvipäivlaskm, 9. tal'vku 2023

Toižetada Allekirjutez


Image description / Oписание изображения
in English / на русском.

Vn 2023 Bišva-Idžtema-aigtegon (beng.: বিশ্ব ইজতেমা Bishwa Ijtema «Mail'man suim») mujukahiden kangazkodiden ühthine nägu läz Dakk-pälidnad Turag-jogen randal, Bangladeš, 20. viluku 2023. Jogavozne koumepäiväline suim keradab vidhe millionhasai pühämatkajid, se om islamanuskojiden kahtenz' surtte suim mail'mas (suiman Irakas jäl'ghe). Aigtego vedase hadžan ližaks (voib tulda ei uskojile-ki, no mel'hetartujile), se om islamanuskojiden ühtmuden, solidarižusen, ičekeskeižen armastusen i arvostusen ozutand, mäneb loičendoiš i pühäpaginoiš.

Toižetada Allekirjutez


Image description / Oписание изображения
in English / на русском.

Jugar-külän (angl.: Yugar village) i sen pöudoiden lodehline nägu buddizman Phugtal-jumalankodišpäi (vai Phuktal Gompa), 3850 m ü.m.t. korktusel, Tsarap-jogen hural randal (3820 m ü.m.t., Tsarap River / Tsarap Chu 140 km pitte), Zanskar-ümbrik, Ladakh-nevondterritorii Indijan pohjoižes, 4. kezaku 2024. Se kuivahk tahond sijadase korktemb mi puiden kazvandan röun. Külälaižed ottas vet täuttud sulatud lumel Phunal-jogespäi (Phu Nala, jokseb kuvan keskespäi alahaze) kastelemha pöudoid.

Toižetada Allekirjutez


Image description / Oписание изображения
in English / на русском.

Horvatijan raudteiden (Hrvatske Željeznice) HŽ 2044-vedim sijaliženke passažirjonusenke Zagrebhasai Zaprešič — Čakovec-raudtejonol Turcin i Sveti Ilija-eländpunktoiden keskes, Horvatijan pohjoine, 6. heinku 2009

Toižetada Allekirjutez


Image description / Oписание изображения
in English / на русском.

Ikun enččes laudradhonuses, Bail'štain-lidnut, Baden-Vürtemberg-federacijanman pohjoižpala, Saksanman suvipäivlaskm, 21. uhoku 2023. Humal (latin.: Humulus) kazvoi radhonushe i riputi ičeze seikhid iknan edes.

Toižetada Allekirjutez


Image description / Oписание изображения
in English / на русском.

Jablok- i pähkimsadud öližen lumenlähtendan jäl'ghe Sangl-lidnan alangištos (Sangla), Kinnaur-ümbrik, Himačal Pradeš-štatan päivnouzm läz Kitain röunad, Indii, 17. keväz'ku 2025. Arni siš tahondas kazvatadas magedoid kinnaurin jablokoid, lumi om tarbhaine niiden kazvatandan täht. Se valdkund om kahtenz' jablokoiden kazvatai mail'mas pindan mödhe i videnz' fruktoiden kazvatusen mödhe. Indijan jablokoiden enamba mi ühesa kümnendest kazvatase kahtes pohjoižes Gimalajiden regionas: Džammu da Kašmir-territorii, Himačal Pradeš-štat.

Toižetada Allekirjutez


Image description / Oписание изображения
in English / на русском.

Mad'jaranman evrejalaižiden «valičend» (vai muga nimitadud «selekcii») tulendanno Osvencim-II-Birkenau-surmanlagerihe (saks.: Auschwitz-II-Birkenau) okkupiruidud nacistižen Germanijan Pol'šanmas, semendku/kezaku 1944, Holokostan lopuližen pordhan aigan. Oigetihe evrejalaižid velgusižihe radoihe vai gazkameroihe. 81 voz' tagaz tämbäi, vn 1945 vilukun 27. päiväl, Osvencim oli päzutadud nevondkundaližel Rusttal Armijal. Tämbäi (27. vilukud) Rahvahidenkeskeine Holokostan andoiden muštpäiv oigendase (angl.: International Holocaust Remembrance Day).

Toižetada Allekirjutez


Image description / Oписание изображения
in English / на русском.

Päiväižen laskm Brofjorden:an jän päl läz Sandvik-küläd Brastad-žilonno, Lüsečil'-lidnan kund, Ročinman suvipäivlaskmaine randpol', 28. viluku 2021

Toižetada Allekirjutez


Image description / Oписание изображения
in English / на русском.

Koume lindud: sur' baklan (latin.: Phalacrocorax carbo), pen' vauged sokurg (Egretta garzetta) i hahk sorz (Mareca strepera) sumeges penel londuseližel Taudah-järvel (nepali: टौदह Toudaha «sur' uit», angl.: Taudaha Lake läz 20 ga pindal, 1400 m ü.m.t., 6 m süvütte kuival sezonal) tal'vaigan Nepalan Katmandu-pälidnan röunanno, 1. tal'vku 2019

Toižetada Allekirjutez


Image description / Oписание изображения
in English / на русском.

Baikal-järven nägu tal'vaigan, murdjäd (jäižed rophad) läz Ol'hon-sart Baikalanverižes rahvahaližes puištos (ven.: Прибайкальский национальный парк 4173 km² pindal), Irkutskan agj, Venälaine Federacii, 30. viluku 2016

Toižetada Allekirjutez


Image description / Oписание изображения
in English / на русском.

Tegimištol'žen revolücijan järed figur, britanine Izambard Kingdom Brünel'-inžener (Isambard Kingdom Brunel, 1806−1859) seižub edel SS Great Eastern-purulaivan töhöpästandan čepid. Laiv oli pästtud ujundha vn 1858 necil päiväl (31. vilukud) i oli rados vhesai 1889, kaikiš suremb purulaiv i 19. voz'sadan laiv, inženeran jäl'gmäine i kaikiš znamasižemb projekt. Kävutihe sidä ujumha Indijha ümbri Afrikas poltusen varoiden ližaduseta.

Toižetada Allekirjutez


Image description / Oписание изображения
in English / на русском.