Manil: Erod versijoiden keskes

Manil
Maynilà (filipp.)
Manila (angl. da isp.)
Lidnanznam;	Flag;
Valdkund	Filippinad
Eläjiden lugu (2015)	1,780,148 ristitud
Pind	42,88 km²
	Manil Maynilà (filipp.) Manila (angl. da isp.)
Pämez'	Džozef Estrada (2013—)
Telefonkod	+63−2
Aigvö	UTC+8

Sirvi ajalugu interaktiivselt

← Vanhemb vajehtuz Udemb vajehtuz→

Südäimišt om heittud Ližatud südäimišt

VisuaalneVikitekst

Pandud

Vajehtuz 2. Semendku 2018, kell 20:58

Manil (filipp.: Maynilà, angl. i isp.: Manila) om Filippinoiden pälidn da kahtenz' surtte lidn. Mülüb Pälidnan statistižhe regionha ühteks sen kudestoštkümnes lidnaspäi.

Vn 2010 Filippinoiden rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 1 652 171 ristitud. Manil om mail'man kaikiš tihedašti elänzoittud järed lidn mail'mas.

Kaik 22 710 000 ristitud elädas lidnan aglomeracijas (Sur' Manil, 2013) 1474,82 km² pindal.

Istorii

Nügüdläižen lidnan aluz om pandud vl 1571 ispanijalaižil lidnuseks, hö anastiba änikoičijad musul'maništ Manilad da küksiba islamanuskojid Suleiman-radžanke. Vl 1611 Azijan ezmäižen ph. Homa Akvinalaižen universitetan aluz om pandud Manilha, se om kaikiš järedamb Azijan universitet i katoline opendusen aluzkund mail'mas.

Geografijan andmused

Lidn sijadase Kitain Suvimeren Manilan lahten randal da Pasig-jogensun molembil randoil, 16 metrad valdmeren pindan päl keskmäižel korktusel.

Klimat om subekvatorialine räk. Kun kesklämuz om +27..+30 C° vodes ümbri. Paneb sadegid 2020 mm vodes, sidä kesken kuivsezonan aigan (tal'vku-sulaku) vaiše 110 mm.

Administrativine jagand

Manil jagase 6 käskusenandajha ümbrikho. Ümbrikod alajagasoiš 897 barangai:ha ičeze nevondkundoidenke.

Mugažo ümbrikod alajagasoiš geografižikš 16 rajonha, ned — 100 zonha.

Homaičendad

Irdkosketused

Lidnan ohjastusen oficialine portal (manila.gov.ph). (angl.)

Manil Vikiaitas

	Azijan pälidnad
	Abu Dabi \| Amman \| Ankar \| Astan \| Ašhabad \| Bagdad \| Baku \| Bandar Seri Begavan \| Bankok \| Beirut \| Biškek \| Dakk \| Damask \| Dili \| Doh \| Džakart \| Dušanbe \| El' Kuveit \| Hanoi \| Islamabad \| Jerevan \| Jerusalim \| Kabul \| Katmandu \| Kuala Lumpur \| Male \| Manam \| Manil \| Maskat \| Naip'jido \| Nikosii \| Pekin \| Phen'jan \| Pnompen' \| Rijad \| Sanaa \| Seul \| Singapur \| Šri Džajavardenepura Kotte \| Taškent \| Tbilis \| Tehran \| Thimphu \| Tokio \| Ulanbatar \| Uz' Deli \| V'jent'jan

Nece kirjutuz om vaiše ezitegez. Tö voit abutada meile, ku kohendat sidä da ližadat sihe.

@@ Rivi 6: / Rivi 6: @@
  | Flag text = Manilan flag
  | Valdkund = Filippinad
- | Eläjiden lugu = 1,652,171
+ | Eläjiden lugu = 1,780,148
- | Voz' = 2010
+ | Voz' = 2015
- | Pind = 38.55
+ | Pind = 42.88
  | Fail = Malacanang palace view.jpg
- | Pämez' = Džozef Estrada (2013-)
+ | Pämez' = Džozef Estrada (2013—)
  | Telefonkod = +63-2
  | Aigvö = [[UTC]]+8
 }}
-'''Manil''' ([[filippinoiden kel'|filipp.]]: ''Maynilà'', [[anglijan kel'|angl.]] da [[ispanijan kel'|isp.]]: ''Manila'') om [[Filippinad|Filippinoiden]] pälidn da kahtenz' surtte lidn. Mülüb [[Pälidnan region (Filippinad)|Pälidnan statistižhe regionha]] ühteks sen kudestoštkümnes lidnaspäi.
+'''Manil''' ([[filippinoiden kel'|filipp]].: ''Maynilà'', [[anglijan kel'|angl]]. i {{lang-es|Manila}}) om [[Filippinad|Filippinoiden]] pälidn da kahtenz' surtte lidn. Mülüb [[Pälidnan region (Filippinad)|Pälidnan statistižhe regionha]] ühteks sen kudestoštkümnes lidnaspäi.
-Vl 2010 eläjiden lugu oli 1 652 171 ristitud. Lidnan pind — 38,55 km<sup>2</sup>. Manil om mail'man kaikiš tihedašti elänzoittud sur' lidn mail'mas.
+Vn 2010 Filippinoiden rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 1 652 171 ristitud. Manil om mail'man kaikiš tihedašti elänzoittud järed lidn mail'mas.
-Lidnan aglomeracijas (Sur' Manil) vl 2013 elädas 22 710 000 ristitud 1474,82 km² pindal.
+Kaik 22 710 000 ristitud elädas lidnan aglomeracijas (Sur' Manil, 2013) 1474,82 km² pindal.
 == Istorii ==
+Nügüdläižen lidnan aluz om pandud vl 1571 [[ispanijalaižed|ispanijalaižil]] lidnuseks, hö anastiba änikoičijad musul'maništ Manilad da küksiba islamanuskojid Suleiman-radžanke. Vl 1611 Azijan ezmäižen ph. [[Homa Akvinalaine|Homa Akvinalaižen]] universitetan aluz om pandud Manilha, se om kaikiš järedamb Azijan universitet i [[katoline jumalankodikund|katoline]] opendusen aluzkund mail'mas.
-Lidnan aluz oli pandud vl 1571 [[ispanijalaižed|ispanijalaižil]].
 == Geografijan andmused ==
-Lidn seižub [[Kitain Suvimeri|Kitain Suvimeren]] [[Manilan laht]]en randal da [[Pasig]]-jogensun molembil randoil, 16 metrad valdmeren pindan päl keskkorktusel.
+Lidn sijadase [[Kitain Suvimeri|Kitain Suvimeren]] [[Manilan laht]]en randal da [[Pasig]]-jogensun molembil randoil, 16 metrad valdmeren pindan päl keskmäižel korktusel.
-Klimat om [[subekvatorialine vö|subekvatorialine]] räk. Kun kesklämuz om +27...+30°C vodes ümbri. Paneb sadegid 2020 mm vodes, sidä kesken kuivsezonan aigan (tal'vku-sulaku) vaiše 110 mm.
+Klimat om [[subekvatorialine vö|subekvatorialine]] räk. Kun kesklämuz om +27..+30 C° vodes ümbri. Paneb sadegid 2020 mm vodes, sidä kesken kuivsezonan aigan (tal'vku-sulaku) vaiše 110 mm.
 == Administrativine jagand ==
-Manil alajagase 6 käskusenandajha ümbrikho. Ümbrikod jagase 897 ''barangai:ha'' ičeze nevondkundoidenke.
+Manil jagase 6 käskusenandajha ümbrikho. Ümbrikod alajagasoiš 897 ''barangai:ha'' ičeze nevondkundoidenke.
-Mugažo ümbrikod alajagase geografižikš 16 rajonha, ned — 100 zonha.
+Mugažo ümbrikod alajagasoiš geografižikš 16 rajonha, ned — 100 zonha.
 == Homaičendad ==
@@ Rivi 37: / Rivi 37: @@
 == Irdkosketused ==
-* [http://manila.gov.ph/ Manil-lidnan ohjastusen oficialine portal.] {{ref-en}}
+* [http://manila.gov.ph/ Lidnan ohjastusen oficialine portal (''manila.gov.ph'').] {{ref-en}}
+{{Commons|Manila}}
 {{Azijan pälidnad}}
 {{stub}}
 [[Kategorii:Manil| ]]
 [[Kategorii:Filippinoiden lidnad]]