Lüban' (lidn, Leningradan agj)

Lüban'
Любань

Lidnanznam	Flag
Valdkund	Venäma
Eläjiden lugu (2024)	4,321 ristitud
Pind	7 km²
Pämez'	Aleksandr Sadovskii (reduku 2024—)
Telefonkod	+7−81 361-xx-xxx
Avtokod	47
Aigvö	UTC+3 (MSK+0)

Lüban' (ven.: Любань [lʲʊˈbanʲ], suom.: Lupana / Ljuban) om Venäman lidn da lidnankund Leningradan agjan keskuzpalan suves. Mülüb Tosnon rajonha, sen koumanz' surtte lidn koumespäi. Om olmas istorižeks lidnaks.

Istorii

Eländpunkt mainitase ezmäižen kerdan Uz'lidnan Vodin pätinan aigkirjas vl 1500 kuti Lübani-külä. Nimi sündui ninesižiden (ven.: луб) tegesiden pramozlaspäi. Vl 1711 «Piter — Moskv»-počttrakt läbiti küläd (nüg. «Venäma»-trass, M10). Vozil 1843−1849 saudihe «Piter — Moskv»-raudted, i Lüban' kändihe raudtestancijaks. Mülüi Uz'lidnan gubernijha. Vn 1917 3. päiväl kezakud Lüban'-Gork-žilo sai lidnan statusad Lüban'-Gork-nimenke (ven.: Любань-Горка), sid' nügüdläiženke nimenke. Vspäi 1927 om Leningradan agjan palaks. Vll 1927−1930 oli Lübanin rajonan keskuseks, sid' mülüb Tosnon rajonha.

Toižen mail'man sodan aigan lidn oli okkupiruidud nacistižen Germanijan sodavägil vll 1941 (1. sügüz'ku) — 1943 (31. tal'vku). Vozil 1963−2005 alištui Tosno-lidnan nevondkundale.

Lübanin kaikiš järedamb edheotand om mecan ümbriradai tegim, tegeb fanerad, meblid, pilindmaterialid. Lidn om maižanduzrajonan keskuseks.

Geografijan andmused

Lidn sijadase rajonan keskuzpalan päivnouzmas, lidnankundan keskuses, Tigod-jogen randoil (ven.: Ти́года 143 km pitte, Olhavan hura ližajogi, Baltjan meren bassein), 41 metrad ü.m.t. keskmäižel korktusel.

Matkad Piterin keskuzpalahasai om 85 kilometrad lodeheze orhal, raudtedme vai avtotedme, Tosno-rajonkeskushesai om 25 km lodeheze niil-žo teil. Toine lähembaine lidn om Čudovo (Uz'lidnan agj) 30 km suvipäivnouzmha niil-žo teil. Om 20 km agjan röunhasai suvipäivnouzmha.

Tobmuz

Lübanin lidnankund vn 2012 rajonan kartal

Kaik nell' žilod, futor da 20 küläd mülüdas lidnankundha Lübanin ližaks, kaikiš surembad oma Sel'co-žilo (2440 rist. vl 2010) i Lüban'-žilo (1519 rist. vl 2010, ani lidnanno). Lidnankundan pind — 670,18 km².

Lidnankundan tobmuden pämez' om Deputatoiden nevondkundan ezimez'. Edeližed nevondkundan ezimehed oma Aleksei Leonov (semendku 2019 — sügüz'ku 2024), Nikolai Nikolajev (2014 — semendku 2019). Lidnankundan Administracijan pämez' om Maksim Bogatov vn 2019 kül'mkuspäi (velgusentäutai vn 2024 redukuspäi).

Eläjad

Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe 4 188 ristitud elihe lidnas, 9 411 ristitud kaikes lidnankundas, rajonan 7,5 %, vn 2021 lidnas — 4 565 ristitud. Vl 2017 kaik 4 610 ristitud elihe lidnas i 9 810 ristitud kaikes lidnankundas. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli läz seičemed tuhad eläjid vll 1933−1979 (7 139 rist. vl 1959), lidnankundan — 9 957 eläjad vl 2015.

Ortodoksižen hristanuskondan nell' pühäpertid oma avaitud lidnas: phh. Pedroin da Pauloin jumalanpert' i koume časounäd. Jumalanpert' om udessündutadud vll 1989−1999, se om Venäman raudteradnikoiden üks'jäine pühäpert'.

Lapsiden opendusen aluzkundad oma päivkodi nomer 3, keskškol A.N. Radiščevan nimed, Tosnon čomamahtoiden školan filial (edel 2024. vot Lübanin čomamahtoiden škol). Professionaližen opendusen aluzkundad ratas lähembaižiš lidnoiš.

Transport

Avtobusad da maršruttaksid ühtenzoittas lidnad ümbrištonke i Tosno-rajonkeskusenke.

Lüban' -raudtestancii radab «Piter — Moskv»-keskustal, ezilidnelektrojonused ühtenzoittas Piterinke.

Galerei

• 
  Nevondkundaližiden sodamehiden «Koivallei»-memorial (2016)
• 
  Phh. Pedroin i Pauloin jumalanpert', vn 2016 nägu
• 
  Kul'turkeskuz vl 2016
• 
  Skver päraudtestancijanno muštnikonke Pavel Mel'nikovan oiktastuseks — Nikolajevskai-raudten projektan tegijan i sauvondan ohjandajan (2016)
• 
  Lüban' -päraudtestancijan sauvuz vl 2009

Irdkosketused

• Lidnankundan tobmuden sait (lubanadmin.ru). (ven.)