Phen'jan
| Valdkund | Korejan Rahvahaliž-Demokratine Tazovaldkund |
| Eläjiden lugu (2017) | 3,222,000 ristitud |
| Pind | 1,747,7 km² |
| Telefonkod | +850−2xxx-xxxx |
| Aigvö | UTC+9 |

Phen'jan (Phönjan, Pjongjan) vai Pčönnän (kor.: 평양 / 平壤 Pyŏngyang [pʰjʌŋjaŋ] «avar ma», «kodikaz tahond») om KRDT:n pälidn, kaikiš järedamb lidn da kul'turkeskuz.
Istorii
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Legendan mödhe, eländpunktan aluz om pandud vl 2334 EME kuti Vangomson (kor.: 왕검성 / 王儉城). Se mainitase ezmäižen kerdan Kitain purtkiš kuti amuižen korejižen Kočoson-valdkundan pälidn. Kitain Han'-dinastii anasti valdkundad vl 108 EME i pani severzid-se sodaümbrikoid siš. Nannan-ümbrikon (kor.: 락랑국) keskuz sijazihe läz nügüdläšt Phen'janad. Kogurö-vankund anasti tahondad vl 313 i pani lidnad pälidnaks vl 427. Japonižen tobmuden aigan (1910−1945) nimitihe lidnad Heidzö (平壌), lugetihe ijeroglifoid japonaks.
Vspäi 1946 om tazostadud provincijha lidn, oiktanke alištusenke valdkundan tobmudele.
Geografijan andmused
[vajehta | vajehtada lähtetekst]
Lidn sijadase Tedongan-jogen da sen oiktan Pothongan-ližajogen randoil, 29 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Lidnfartaloiden territorii otab 315 km². Phen'janan avanport om Nampho 40 km suvipäivlaskmha orhal Tedonan jogensun da Pakuižen meren randoil.
Klimat om mussonine kaks'sezonine. Voden keskmäine lämuz om +10,6 C°, heinkun-elokun +24,5 C°, vilukun −6 C°. Ekstremumad oma −26,5 C° (viluku) i +37,8 C° (eloku). Voib panda lujid pakaižid kaiken tal'ven aigan. Ei voi panda halad semendkus-sügüz'kus (semendkun minimum om +2,2 C°). Paneb sadegid 933 mm vodes, vihmsezon oleskeleb heinkus-elokus (202..268 mm kus), kuiv sezon — tal'vkus-keväz'kus (11..27 mm kus).
Tobmuz
[vajehta | vajehtada lähtetekst]
Phen'jan jagase 19 nimitadud ümbrikoks (구역 kujok) da ühteks makundaks (군 kun). Röunatab Hvanhe Pukto-provincijanke suves i Phönan Namdo-provincijanke pohjoižes.
Eläjad
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Vn 2008 rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 3 255 288 ristitud. Enamba 4 mln ristituid elädas ezilidnoidenke.
Transport
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Trolleibusad da tramvaid oma kundaližeks transportaks lidnas. Vspäi 1973 metropoliten radab, siš om kaks' jonod 16 stancijanke, 22 km raudted. Elektrojonused ühtenzoittas ezilidnoidenke.
Phen'janan rahvahidenkeskeine Sunan-lendimport (FNJ) sijadase koumekümnes kilometras pohjoižhe lidnan keskuzpalaspäi. Tehtas reisid Kitain lidnoihe, Vladivostokha, mugažo KRDT:n pohjoižpäivnouzman lidnoihe, čarterreisid Makaoho, Inčhonha i erasihe-se Japonijan lidnoihe.
Galerei
[vajehta | vajehtada lähtetekst]- Korejan Töpartijan päfater (2013)
- Eläban Eziauguižen Stroican päjumalanpert', vn 2011 nägu (ortodoksine hristanuskond, letihe vll 2003−2006)
- Universitet Kim Ir Senan nimed (2010)
- Phen'janan cirk (2019)
- Äifunkcionaline Ninnado-stadion Semendkun Ezmäižen päivän nimed ühtennimižel sarel (2012, om saudud vll 1986−1989)
- Phen'jan-päraudtestancijan sauvuz vl 2015
- Lidnan fotokuva Man kaimdajaspäi vn 2007 elokus
Homaičendad
[vajehta | vajehtada lähtetekst]| Phen'jan Vikiaitas |
| Azijan pälidnad | ||
| Abu Dabi | Amman | Ankar | Astan | Ašhabad | Bagdad | Baku | Bandar Seri Begavan | Bankok | Beirut | Biškek | Dakk | Damask | Dili | Doh | Džakart | Dušanbe | El' Kuveit | Hanoi | Islamabad | Jerevan | Jerusalim | Kabul | Katmandu | Kuala Lumpur | Male | Manam | Manil | Maskat | Naip'jido | Nikosii | Pekin | Phen'jan | Pnompen' | Rijad | Sanaa | Seul | Singapur | Šri Džajavardenepura Kotte | Taškent | Tbilis | Tehran | Thimphu | Tokio | Ulanbatar | Uz' Deli | V'jent'jan | ||
