Erinevus lehekülje "Buharest" redaktsioonide vahel

Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Lisatud 3278 baiti ,  4 aasta eest
+
p (superlativ)
(+)
| Flag text = Buharestan flag
| Valdkund = Romanii
| Eläjiden lugu = 1 ,883 ,425
| Voz' = 2011
| Pind = 228
| Fail = Bucharest-Calea-Victoriei-Aerial-View.jpg
| Pämez' = Gabriela Firä (2016-)
| Telefonkod = +40-x1
| Aigvö = tal'vel [[UTC]]+2,<br />kezal [[UTC]]+3
}}
[[Fail:Sectoarebuc.png|thumb|left|150px|Buharestan sektorad.]]
'''Buharest''' ([[romanan kel'|roman]].: ''București'' [bukuˈreʃtʲ] «Bukurešt'») om [[Romanii|Romanijan]] päinepälidn da kaikiš suremb lidn.
 
Lidn om valdkundan ižandusen keskuz. Tehtas valdkundan KSP:n da tegimištprodukcijan nelländest, kaks' koumendest Romanijan edheotandoišpäi oma registracijanke neche lidnha, KSP ühthe henghe om €20,564 ($27.300) vl 2013. Buharest om sur' kul'turan keskuz.
Vl 2011 eläjiden lugu om 1 883 425 ristitud. Lidnan pind — 228 km<sup>2</sup>.
 
== Istorii ==
{{Evropan pälidnad}}
Ende mecad kukhil oliba lidnan sijas. Eländpunkt mainitase ezmäižen kerdan vn 1459 Vlad Cepešan Koumanden dokumentoiš kuti ''Buharestan lidnuz'' kaičemha Valahijad [[turkad|turkoid]] vaste. Vspäi 1698 lidn om Valahijan käskuzkundan kaikenaigaine sijaduz. Vl 1861 Buharest om tedotadud Romanijan pälidnaks, nece valdkund om sündnu Valahijan da Moldovan ühtištuseks.
 
Katastrofad murenzihe lidnad paloin severz' kerdad: lämoipalod (1595, 1847), manrehkaidused (1738, 1940, 1977, 1986).
{{stub}}
 
Edel 1989 vot külätahond ümbärzi Buharestad. Sid' lidnaglomeracii (662 nellikkilometrad) šingotaškanzihe planan mödhe, i vl 2011 sen ristitišt oli 2,27 mln eläjid.
 
== Geografijan andmused ==
Buharest sijadase [[Balkanan pol'sar'|Balkanan pol'sarel]], Romanijan suves, Dimbovic-jogen randal (rom. ''Dâmboviţa''), [[Dunai]]n basseinan hural polel, 45 km Dunaišpäi. Järviden jono om lidnan pohjoižfartaloiš da päivnouzmaiženno röunanno. Čišmidžiu-sadud järvenke oma ratud lidnan keskuses vodele 1847. Lidn seižub seičemel kukhal. Korktused oma 55-91 metrad valdmeren pindan päl.
 
Klimat om [[ven vö|ven]] kontinentaline. Keza om räk, tal'v om pehmed. Heinkun da elokun lämuz om +22 C°, vilukus om -1,3 C° keskmäral. Voden keskmäine lämuz om +10,8 C°. Paneb sadegid 595 mm vodes, kezal niid om enamba (60-77 mm kus).
 
Buharest jagase 6 sektorha (rom.: ''sectoare'') ičeze pämehenke (meranke) da administracijoidenke, nomeruiše niid častomaraižen mödhe. Sektorad alajagasoiš fartaloihe (rom.: ''cartiere''), niid kaik om 57.
 
== Eläjad ==
Vozil 1912-1948 lidnan ristitišt ližadui heredamba kaiked i sai 1 millionad. Vn 2011 rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu om 1 883 425 ristitud. Heiden keskes [[romanijalaižed]] i [[ortodoksine hristanuskond|ortodoksižed hristanuskojad]] oma enambuses (96-97%). Rahvahanvähembused oma [[čiganalaižed]] (1,4%) i [[mad'jaralaižed]] (0,3%). Hristanuskondan äjiden sarakoiden pühäkodid oma lidnas, no vaiše rahvahan videndez tuleb jumalankodihe kerdan nedališ da sen paksumb.
 
== Transport ==
Rengazavtote ümbärdab lidnad. [[Avtobus]]ad, [[trolleibus]]ad, [[tramvai]]d, kiruhtramvaid da taksid oma kundaližeks transportaks Buharestas. Metro radab lidnas vspäi 1979 (vspäi 2011 4 jonod, 51 stancijad, 69,2 km raudted).
 
Rahvahidenkeskeine soda- da civiline Anri Koandan nimel nimitadud lendimport (''OTP''), ende Otopeni, sijadase 16 km pohjoižhe lidnan keskusespäi, 4 km lidnan pohjoižröunaspäi. Sišpäi tehtas reisid äjihe [[Evrop]]an i [[Azii|Päivlaskmaižen Azijan]] lendimportoihe, čarterreisid — [[Ispanii|Ispanijan]] sarihe i [[Tunis]]ha. Toine civiline pen' Benäs-lendimport (''BBU'') sijadase 8 km pohjoižhe lidnan keskusespäi. Sišpäi tehtas tatanmaižid reisid i erasid rahvahidenkeskeižid čarterreisid.
 
== Irdkosketused ==
* Buharest-lidnan oficialine portal [http://www.pmb.ro/ romanijan] i [http://www1.pmb.ro/pmb/index_en.htm anglijan] kelil.
 
{{Evropan pälidnad}}
 
[[Kategorii:Buharest| ]]
62 475

muudatust

Navigacii