Amsterdam: Erod versijoiden keskes
p superlativ |
+ |
||
Rivi 7: | Rivi 7: | ||
| Flag text = Amsterdaman flag |
| Flag text = Amsterdaman flag |
||
| Valdkund = Alamad |
| Valdkund = Alamad |
||
| Eläjiden lugu = |
| Eläjiden lugu = 841,186 |
||
| Voz' = |
| Voz' = 2016 |
||
| Pind = 219 |
| Pind = 219.32 |
||
| Fail = ZuidasAmsterdamNederland2011.jpg |
| Fail = ZuidasAmsterdamNederland2011.jpg |
||
| Pämez' = [[Van der Lan Eberhard|Eberhard van der Lan]] |
| Pämez' = [[Van der Lan Eberhard|Eberhard van der Lan]] |
||
Rivi 15: | Rivi 15: | ||
| Aigvö = tal'vel [[UTC]]+1,<br />kezal [[UTC]]+2 |
| Aigvö = tal'vel [[UTC]]+1,<br />kezal [[UTC]]+2 |
||
}} |
}} |
||
'''Amsterdam''' (mugažo [[alaman kel'|alaman kelel]]) om [[Alamad|Alamaiden]] oficialine pälidn da kaikiš suremb lidn. |
'''Amsterdam''' (mugažo [[alaman kel'|alaman kelel]]) om [[Alamad|Alamaiden]] oficialine pälidn (vspäi 1814) da kaikiš suremb lidn, mülüb [[Pohjoižalamad]]-agjaha. Enamba 2,4 mln ristituid elädas lidnümbrikos (vl 2016). Amsterdam mülüb ''[[Randstad]]-lidnaglomeracijha'' (sana sanha «rengazlidn», 7,1 mln rist. vl 2011). |
||
Lidn om valdkundan finansine da kul'turkeskuz, järed transporttesol'm, mail'man port. Lidnan pämez' om [[Van der Lan Eberhard|Eberhard van der Lan]] (vs 2010 heinkun 7. päiväspäi). |
|||
== Istorii == |
== Istorii == |
||
Eländpunkt mainitase ezmäižen kerdan vl 1275 kuti ''Aemstelredamme-külä'' läz dambad Amstel-jogel. Se om saudud voziden 1170 i 1173 sur'veziden jäl'ghe. 15. voz'sadale lidn tegihe Alamaiden torguindan kaikiš surembaks keskuseks. |
|||
Vn 1928 kezal Amsterdam vastsi 9. [[Kezaolimpiad|Kezaližid Olimpiadvändoid]]. |
|||
== Geografijan andmused == |
== Geografijan andmused == |
||
[[Fail:Amsterdamse stadsdelen 2010.png|thumb|left|250px|Amsterdaman lidnrajonad.]] |
|||
Amsterdam sijadase valdkundan päivlaskmas, agjan suves, 2 metrad alemba valdmeren tazopindaspäi. Lidn seižub Amstel-jogensun da tehtud [[Eisselmer]]-järven randoil. Reljef om tazo, kogoneb [[pol'der]]oišpäi. Enamba sada kilometrad kanaloid sätas 90 sart, 1200 sildad ühtenzoittas niid. [[Nordze]]-kanal ühtenzoittab Amsterdamad [[Pohjoižmeri|Pohjoižmerenke]]. Lidnan municipalitetan pind om 219 km², sidä kesken saum vezid om nelländez (53,5 km²), puištod da kel'dtahod ottas kahesandest. |
|||
Klimat om [[ven vö|ven]]. Paneb sadegid 838 mm vodes, enamba voden kahtendel polel. Lumi lankteb 26 päiväd vodes. |
|||
Amsterdam jagase 8 lidnrajonha. |
|||
== Eläjad == |
== Eläjad == |
||
Vl 1564 Amsterdaman eläjiden lugu oli 30 900 ristituid. Kaikiš suremb ristitišt oli vl 1960 — 869 602 ristitud. Vl 2010 Amsterdaman eläjiden lugu oli 767 773 ristitud. |
|||
Vl 2000 eläjiden keskes 27% oliba hristanuskojad (protestantad tobjimalaz), 14% — islamanuskojad (sunnitad tobjimalaz). |
|||
== Transport == |
|||
Velosipedad, metro, tramvai, avtobusad da ehtatimed oma kundaližeks transportaks lidnan südäimes. Vspäi 1977 metro radab lidnas da sen kaimdailidnoiš (vl 2016 4 jonod, 52 stancijad, 42,5 km raudted). |
|||
Kuz' kiruhted augotase lidnas i lähttas radialižikš, ümbärte ühtenzoitab niid. Rahvahidenkeskeine civiline [[Shiphol]]-lendimport (''AMS'') om nellänz' surtte Evropas, se seižub 3 metrad alemba valdmeren tazopindaspäi, sijadase 17 km suvipäivlaskmha lidnan keskusespäi. Sišpäi tehtas reisid mail'man äjihe maihe, om äi čarterreisid lebutahoihe. |
|||
== Ižanduz == |
|||
== Irdkosketused == |
|||
⚫ | |||
* [http://www.amsterdam.nl/ Amsterdam-lidnan oficialine sait.] {{ref-dt}} |
|||
⚫ | |||
{{stub}} |
|||
[[Kategorii:Amsterdam| ]] |
[[Kategorii:Amsterdam| ]] |
Vajehtuz 21. Eloku 2016, kell 18:52
Lidnanznam |
Flag |
Valdkund | Alamad |
Eläjiden lugu (2016) | 841,186 ristitud |
Pind | 219,32 km² |
Pämez' | Eberhard van der Lan |
Telefonkod | +31−020 |
Aigvö | tal'vel UTC+1, kezal UTC+2 |
Amsterdam (mugažo alaman kelel) om Alamaiden oficialine pälidn (vspäi 1814) da kaikiš suremb lidn, mülüb Pohjoižalamad-agjaha. Enamba 2,4 mln ristituid elädas lidnümbrikos (vl 2016). Amsterdam mülüb Randstad-lidnaglomeracijha (sana sanha «rengazlidn», 7,1 mln rist. vl 2011).
Lidn om valdkundan finansine da kul'turkeskuz, järed transporttesol'm, mail'man port. Lidnan pämez' om Eberhard van der Lan (vs 2010 heinkun 7. päiväspäi).
Istorii
Eländpunkt mainitase ezmäižen kerdan vl 1275 kuti Aemstelredamme-külä läz dambad Amstel-jogel. Se om saudud voziden 1170 i 1173 sur'veziden jäl'ghe. 15. voz'sadale lidn tegihe Alamaiden torguindan kaikiš surembaks keskuseks.
Vn 1928 kezal Amsterdam vastsi 9. Kezaližid Olimpiadvändoid.
Geografijan andmused
Amsterdam sijadase valdkundan päivlaskmas, agjan suves, 2 metrad alemba valdmeren tazopindaspäi. Lidn seižub Amstel-jogensun da tehtud Eisselmer-järven randoil. Reljef om tazo, kogoneb pol'deroišpäi. Enamba sada kilometrad kanaloid sätas 90 sart, 1200 sildad ühtenzoittas niid. Nordze-kanal ühtenzoittab Amsterdamad Pohjoižmerenke. Lidnan municipalitetan pind om 219 km², sidä kesken saum vezid om nelländez (53,5 km²), puištod da kel'dtahod ottas kahesandest.
Klimat om ven. Paneb sadegid 838 mm vodes, enamba voden kahtendel polel. Lumi lankteb 26 päiväd vodes.
Amsterdam jagase 8 lidnrajonha.
Eläjad
Vl 1564 Amsterdaman eläjiden lugu oli 30 900 ristituid. Kaikiš suremb ristitišt oli vl 1960 — 869 602 ristitud. Vl 2010 Amsterdaman eläjiden lugu oli 767 773 ristitud.
Vl 2000 eläjiden keskes 27% oliba hristanuskojad (protestantad tobjimalaz), 14% — islamanuskojad (sunnitad tobjimalaz).
Transport
Velosipedad, metro, tramvai, avtobusad da ehtatimed oma kundaližeks transportaks lidnan südäimes. Vspäi 1977 metro radab lidnas da sen kaimdailidnoiš (vl 2016 4 jonod, 52 stancijad, 42,5 km raudted).
Kuz' kiruhted augotase lidnas i lähttas radialižikš, ümbärte ühtenzoitab niid. Rahvahidenkeskeine civiline Shiphol-lendimport (AMS) om nellänz' surtte Evropas, se seižub 3 metrad alemba valdmeren tazopindaspäi, sijadase 17 km suvipäivlaskmha lidnan keskusespäi. Sišpäi tehtas reisid mail'man äjihe maihe, om äi čarterreisid lebutahoihe.
Irdkosketused
Evropan pälidnad | ||
Afinad | Amsterdam | Andorr la Vel'j | Baku | Belgrad | Berlin | Bern | Bratislav | Brüssel' | Budapešt | Buharest | Dublin | Hel'sinki | Jerevan | Kijev | Kišinöv | Kopenhagen | Lissabon | London | Lüblän | Lüksemburg-lidn | Madrid | Minsk | Monako-lidn | Moskv | Nikosii | Oslo | Pariž | Podgoric | Prag | Reikjavik | Rig | Rim | San Marino-lidn | Sarajevo | Skopje | Sofii | Stokhol'm | Zagreb | Tallidn | Tbilis | Tiran-lidn | Vaduc | Vallett | Varšav | Vatikan | Ven | Vil'nüs | ||