Bratislav: Erod versijoiden keskes

Bratislav
Bratislava
Lidnanznam;	Flag;
Valdkund	Slovakii
Eläjiden lugu (2015)	422,932 ristitud
Pind	367 km²
Pämez'	Ivo Nesrovnal (2014—)
Telefonkod	+421−2
Aigvö	tal'vel UTC+1,; kezal UTC+2

Sirvi ajalugu interaktiivselt

← Vanhemb vajehtuz Udemb vajehtuz→

Südäimišt om heittud Ližatud südäimišt

VisuaalneVikitekst

Pandud

Vajehtuz 24. Kezaku 2018, kell 23:14

Bratislav (slovak.: Bratislava) om Slovakijan pälidn da kaikiš suremb lidn.

Istorii

Eländpunkt mainitase ezmäižen kerdan vl 907 Zal'cburgan aigkirjas toran Presburganno (Bratislavan saksalaine nimi vhesai 1919) ümbrikirjutandas — mad'jaralaižed toraziba Bavarijan armijad vaste i otiba vägestust. Vozil 1541−1684 lidn oli Mad'jaranman pordaigaližeks pälidnaks Budan turkaižen okkupacijan tagut.

Edel 1919 vot lidnan nimed oliba Prešporok, Prešporek, Presburg (saks.: Pressburg), Požon' (mad'j.: Pozsony), keskaigal latin.: Istropolis, Posonium. Vl 1919 udesnimitihe lidnad. Vozil 1919−1939 i 1945−1992 mülüi Čehoslovakijha.

Geografijan andmused

Lidn sijadase Slovakijan suvipäivlaskmas, Dunain molembil randoil i Peniden Karpatiden ezimägištol, 140 m valdmeren pindan päl. Matkad toižhe pälidnhasai — Venhasai — om vaiše 60 km päivlaskmha. Bratislav om röunoiš kahtenke valdkundanke kerdalaz — Avstrijanke da Mad'jaranmanke, se om üks'jäine statj mail'mas.

Klimat om ven kontinentaline. Heinkun lämuz om +21,3 C°, vilukun — −0,4 C°. Voden keskmäine lämuz om +10,5 C°. Paneb sadegid 565 mm vodes, enamba kezal da sügüzel (53..59 mm kus). Kezal kovad tulleid oleldas lidnas.

Bratislav jagase 5 nomeruidud rajonha (slovak.: okres), V. rajon sijadase Dunain taga. Rajonad alajagasoiš 17 lidnanpalaha (slovak. Mestská časť).

Eläjad

Vl 1900 eläjiden lugu oli 61 500 ristitud, i 20. voz'sadan aigan se ližadui lujas. Kaikiš suremb ristitišt oli 442 197 eläjid vl 1991. Vn 2001 Slovakijan rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 428 672 ristitud.

Rahvahad (2001): slovakalaižed — 91,4%, mad'jaralaižed — 3,8%, čehalaižed — 1,9%, saksalaižed — 0,3%, toižed rahvahad — 2,6%.

Religijan mödhe (2001): katolikad — 56,7%, ateistad — 29,3%, lüteranižen jumalankodikundan uskojad — 6%, toižed uskojad — 4,7%.

Transport

Tramvaid, avtobusad da trolleibusad oma kundaližeks transportaks. Bratislav om järed raudtesol'm, kaks' päraudtestancijad oma olmas Dunain erazvuiččil randoil. Jogiport om saudud lidnas.

Rahvahidenkeskeine civiline Štefanikan nimel nimitadud lendimport Bratislav-Ivank (slovak.: Bratislava-Ivanka, BTS) om valdkundan kaikiš znamasižemb i sijadase 9 km pohjoižpäivnouzmha lidnan keskusespäi. Sišpäi tehtas reisid erasihe Evropan maihe, om äi čarterreisid Keskmeren lebutahoižesai.

Irdkosketused

Lidnan tobmuden oficialine sait (bratislava.sk). (slovak.) (angl.) (saks.)

Bratislav Vikiaitas

	Evropan pälidnad
	Afinad \| Amsterdam \| Andorr la Vel'j \| Baku \| Belgrad \| Berlin \| Bern \| Bratislav \| Brüssel' \| Budapešt \| Buharest \| Dublin \| Hel'sinki \| Jerevan \| Kijev \| Kišinöv \| Kopenhagen \| Lissabon \| London \| Lüblän \| Lüksemburg-lidn \| Madrid \| Minsk \| Monako-lidn \| Moskv \| Nikosii \| Oslo \| Pariž \| Podgoric \| Prag \| Reikjavik \| Rig \| Rim \| San Marino-lidn \| Sarajevo \| Skopje \| Sofii \| Stokhol'm \| Zagreb \| Tallidn \| Tbilis \| Tiran-lidn \| Vaduc \| Vallett \| Varšav \| Vatikan \| Ven \| Vil'nüs

@@ Rivi 10: / Rivi 10: @@
  | Pind = 367
  | Fail = Bratislava Panorama R01.jpg
- | Pämez' = Ivo Nesrovnal (2014-)
+ | Pämez' = Ivo Nesrovnal (2014—)
  | Telefonkod = +421-2
  | Aigvö = tal'vel [[UTC]]+1,<br />kezal [[UTC]]+2
 }}
 [[Fail:Bratislava parts.png|thumb|left|200px|Bratislavan administrativine jagand.]]
-'''Bratislav''' ([[slovakan kel'|slovak]].: ''Bratislava'') om [[Slovakii|Slovakijan]] pälidn da kaikiš suremb lidn.
+'''Bratislav''' ({{lang-sk|Bratislava}}) om [[Slovakii|Slovakijan]] pälidn da kaikiš suremb lidn.
 == Istorii ==
-Eländpunkt mainitase ezmäižen kerdan vl 907 [[Zal'cburg]]an aigkirjas toran Presburganno (Bratislavan saksalaine nimi vhesai 1919) ümbrikirjutandas - mad'jaralaižed toraziba Bavarijan armijad vaste i otiba vägestust. Vozil 1541-1684 lidn oli [[Mad'jaranma]]n pordaigaližeks pälidnaks [[Budapešt|Budan]] turkaižen okkupacijan tagut.
+Eländpunkt mainitase ezmäižen kerdan vl 907 [[Zal'cburg]]an aigkirjas toran Presburganno (Bratislavan saksalaine nimi vhesai 1919) ümbrikirjutandas — mad'jaralaižed toraziba Bavarijan armijad vaste i otiba vägestust. Vozil 1541−1684 lidn oli [[Mad'jaranma]]n pordaigaližeks pälidnaks [[Budapešt|Budan]] turkaižen okkupacijan tagut.
-Edel 1919 vot lidnan nimed oliba ''Prešporok'', ''Prešporek'', ''Presburg'' ([[saksan kel'|saks]]. ''Pressburg''), ''Požon''' ([[mad'jaran kel'|mad'j]]. ''Pozsony''), keskaigal [[latinan kel'|latin]]. ''Istropolis'', ''Posonium''. Vl 1919 lidnad udesnimitihe. Vozil 1919-1939 i 1945-1992 mülüi [[Čehoslovakii|Čehoslovakijha]].
+Edel 1919 vot lidnan nimed oliba ''Prešporok'', ''Prešporek'', ''Presburg'' ({{lang-de|Pressburg}}), ''Požon''' ({{lang-hu|Pozsony}}), keskaigal {{lang-la|Istropolis, Posonium}}. Vl 1919 udesnimitihe lidnad. Vozil 1919−1939 i 1945−1992 mülüi [[Čehoslovakii|Čehoslovakijha]].
 == Geografijan andmused ==
-Lidn sijadase Slovakijan suvipäivlaskmas, [[Dunai]]n molembil randoil i [[Karpatad|Peniden Karpatiden]] ezimägištol, 140 m valdmeren pindan päl. Matkad toižhe pälidnhasai - [[Ven]]hasai - om vaiše 60 km päivlaskmha. Bratislav om röunoiš kahtenke valdkundanke kerdalaz - [[Avstrii|Avstrijanke]] da [[Mad'jaranma]]nke, se om üks'jäine statj mail'mas.
+Lidn sijadase Slovakijan suvipäivlaskmas, [[Dunai]]n molembil randoil i [[Karpatad|Peniden Karpatiden]] ezimägištol, 140 m valdmeren pindan päl. Matkad toižhe pälidnhasai — [[Ven]]hasai — om vaiše 60 km päivlaskmha. Bratislav om röunoiš kahtenke valdkundanke kerdalaz — [[Avstrii|Avstrijanke]] da [[Mad'jaranma]]nke, se om üks'jäine statj mail'mas.
-Klimat om [[ven vö|ven]] kontinentaline. Heinkun lämuz om +21,3 C°, vilukun -0,4 C°. Voden keskmäine lämuz om +10,5 C°. Paneb sadegid 565 mm vodes, enamba kezal da sügüzel (53-59 mm kus). Kezal kovad tulleid oleldas lidnas.
+Klimat om [[ven vö|ven]] kontinentaline. Heinkun lämuz om +21,3 C°, vilukun — −0,4 C°. Voden keskmäine lämuz om +10,5 C°. Paneb sadegid 565 mm vodes, enamba kezal da sügüzel (53..59 mm kus). Kezal kovad tulleid oleldas lidnas.
-Bratislav jagase 5 nomeruidud rajonha (slovak. ''okres''), V. rajon sijadase Dunain taga. Rajonad alajagasoiš 17 lidnanpalaha (slovak. ''Mestská časť'').
+Bratislav jagase 5 nomeruidud rajonha ({{lang-sk|okres}}), V. rajon sijadase Dunain taga. Rajonad alajagasoiš 17 lidnanpalaha (slovak. ''Mestská časť'').
 == Eläjad ==
-Vl 1900 eläjiden lugu oli 61 500 ristitud, i 20. voz'sadan aigan se ližadui lujas. Kaikiš suremb ristitišt oli vl 1991 - 442 197 eläjid. Vn 2001 rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 428 672 ristitud.
+Vl 1900 eläjiden lugu oli 61 500 ristitud, i 20. voz'sadan aigan se ližadui lujas. Kaikiš suremb ristitišt oli 442 197 eläjid vl 1991. Vn 2001 Slovakijan rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 428 672 ristitud.
-Rahvahad (2001): [[slovakalaižed]] — 91,4%, [[mad'jaralaižed]] — 3,8%, [[čehalaižed]] — 1,9%, [[saksalaižed]] — 0,3%, toižed — 2,6%.
+Rahvahad (2001): [[slovakalaižed]] — 91,4%, [[mad'jaralaižed]] — 3,8%, [[čehalaižed]] — 1,9%, [[saksalaižed]] — 0,3%, toižed rahvahad — 2,6%.
-Religijan mödhe (2001): katolikad — 56,7%, ateistad — 29,3%, lüteranižen jumalankodikundan uskojad — 6%, toižed — 4,7%.
+Religijan mödhe (2001): katolikad — 56,7%, ateistad — 29,3%, lüteranižen jumalankodikundan uskojad — 6%, toižed uskojad — 4,7%.
 == Transport ==
-Tramvaid, avtobusad da trolleibusad oma kundaližeks transportaks. Bratislav om järed raudtesol'm, kaks' päraudtestancijad oma olmas Dunain erazvuiččil randoil. Jogiport om lidnas.
+Tramvaid, avtobusad da trolleibusad oma kundaližeks transportaks. Bratislav om järed raudtesol'm, kaks' päraudtestancijad oma olmas Dunain erazvuiččil randoil. Jogiport om saudud lidnas.
-Rahvahidenkeskeine civiline Štefanikan nimel nimitadud lendimport ''Bratislav-Ivank'' (slovak. ''Bratislava-Ivanka'', ''BTS'') om kaikiš znamasižemb valdkundas, sijadase 9 km pohjoižpäivnouzmha lidnan keskusespäi. Sišpäi tehtas reisid erasihe Evropan maihe, om äi čarterreisid [[Keskmeri|Keskmeren]] lebutahoihesai.
+Rahvahidenkeskeine civiline Štefanikan nimel nimitadud lendimport ''Bratislav-Ivank'' ({{lang-sk|Bratislava-Ivanka}}, ''BTS'') om valdkundan kaikiš znamasižemb i sijadase 9 km pohjoižpäivnouzmha lidnan keskusespäi. Sišpäi tehtas reisid erasihe Evropan maihe, om äi čarterreisid [[Keskmeri|Keskmeren]] lebutahoižesai.
 == Irdkosketused ==
-* [http://www.bratislava.sk/ Bratislav-lidnan tobmuden sait.] {{ref-sk}} {{ref-en}} {{ref-de}}
+* [http://www.bratislava.sk/ Lidnan tobmuden oficialine sait (''bratislava.sk'').] {{ref-sk}} {{ref-en}} {{ref-de}}
+{{Commons|Bratislava}}
 {{Evropan pälidnad}}