Mine sisu juurde

Šablon:Motd/2023-10

Vikipedii-späi

2025: Viluku | Uhoku | Keväz'ku | Sulaku | Semendku | Kezaku | Heinku | Eloku | Sügüz'ku | Reduku | Kül'mku | Tal'vku

2024: Viluku | Uhoku | Keväz'ku | Sulaku | Semendku | Kezaku | Heinku | Eloku | Sügüz'ku | Reduku | Kül'mku | Tal'vku

2023: Viluku | Uhoku | Keväz'ku | Sulaku | Semendku | Kezaku | Heinku | Eloku | Sügüz'ku | Reduku | Kül'mku | Tal'vku

2022: Viluku | Uhoku | Keväz'ku | Sulaku | Semendku | Kezaku | Heinku | Eloku | Sügüz'ku | Reduku | Kül'mku | Tal'vku

2021: Viluku | Uhoku | Keväz'ku | Sulaku | Semendku | Kezaku | Heinku | Eloku | Sügüz'ku | Reduku | Kül'mku | Tal'vku

2020: Viluku | Uhoku | Keväz'ku | Sulaku | Semendku | Kezaku | Heinku | Eloku | Sügüz'ku | Reduku | Kül'mku | Tal'vku

2019: Viluku | Uhoku | Keväz'ku | Sulaku | Semendku | Kezaku | Heinku | Eloku | Sügüz'ku | Reduku | Kül'mku | Tal'vku

2018: Viluku | Uhoku | Keväz'ku | Sulaku | Semendku | Kezaku | Heinku | Eloku | Sügüz'ku | Reduku | Kül'mku | Tal'vku

1 | 2 | 3 | 4 | 5 | 6 | 7 | 8 | 9 | 10 | 11 | 12 | 13 | 14 | 15 | 16 | 17 | 18 | 19 | 20 | 21 | 22 | 23 | 24 | 25 | 26 | 27 | 28 | 29 | 30 | 31

01[vajehtada tekst]

«Nügüd' sinä sanud midä-se» (angl.: Now You Tell One) om vn 1926 amerikaine lühüdpiduzline bigifil'm komedii-žanras. Režissör, scenarist i prodüser Čarlz Bauers (Charley Bowers), hän-žo vändi rolid. Harol'd Müller abuti režissöraks i scenaristaks. Starinoičese kelastajiden klubas. Video om 21 min 36 s hätkte.

Source file/Файл-источник Toižetada Allekirjutez
Label in English / Подпись на русском

02[vajehtada tekst]

Gvinejan valdkundaline «Joudjuz»-gimn (franc.: Liberté). Kirjuti muzikad Keita Fodeba (Keita Fodéba) maninka-rahvahan veroližen melodijan alusel, tegi sanoid Žan Sel'je (Jean Cellier) vl 1958. Gimn om vahvištadud oficialižeks sil-žo vodel. Edesti AÜV:oiden sodamerilaivišton orkestr vl 2014 vai sen aigemba. Audio om 1 min 12 s hätkte.

Source file/Файл-источник Toižetada Allekirjutez
Label in English / Подпись на русском

03[vajehtada tekst]

«Keramikan tegii» (angl.: The Pottery Maker / Story of a Potter) om vn 1926 amerikaine lühüdpiduzline dokumentaline bigifil'm. Režissör i scenarist Robert Flaerti (Robert Flaherty), prodüser Mod Adams-aktris (Maude Adams). Video om 1 min 5 s hätkte, kaiken fil'man hätkeližuz om kahesa minutad.

Source file/Файл-источник Toižetada Allekirjutez
Label in English / Подпись на русском

04[vajehtada tekst]

Devid Rejes-lihanik (David Reyes) San Diego-lidnaspäi ozutab, kut jagada vodnast (vodnad, cikušt) erazvuiččikš paloikš, sen paloin vodnhan kare i räkištadud oug, Kalifornii, Amerikan Ühtenzoittud Valdkundad, 5. kül'mku 2021. Video om 7 min 30 s hätkte.

Source file/Файл-источник Toižetada Allekirjutez
Label in English / Подпись на русском

05[vajehtada tekst]

Cin-imperijan «Kuldaine kupk»-gimn (kit.: 鞏金甌 Gǒng Jīn'ōu). Ottihe muzikad kävutamižhe 17. voz'sadaspäi, vahvištihe oficialižeks vn 1911 redukus, kudes päiväs edel Kitain revolücijad vn 1911 lopus. Nece Kitain ezmäine gimn oli väges vn 1912 1. vilukuhusai. Kirjuti muzikad Putun Aisingjoro-roduspäi (溥侗), tegi sanoid Jan' Fu (嚴復), molembad oliba sodamehed. Pajo oli kel'tud kontinentaližes Kitaiš vspäi 1949 Mao Czedunan surmhasai. Audio om 51 sekundad hätkte, purde: nationalanthems.info-sait.

Source file/Файл-источник Toižetada Allekirjutez
Label in English / Подпись на русском

06[vajehtada tekst]

Lesoton valdkundaline «Lesoto, meiden ezitatoiden ma»-gimn (sesoto: Lesōthō Fatše La Bo-Ntat'a Rōna, angl.: Lesotho, Land of Our Fathers). Kirjuti muzikad šveicarine Ferdinand Samüel Lor-muzikankirjutai (Ferdinand Samuel Laur) vl 1820 kut saks.: Freiheit «joudjuz», tegi eziauguižid sanoid Fransua Kuaijar (François Coillard) vl 1869, tegi nügüdlaižid runoid Džošua Pulumo Mohapeloa (Joshua Pulumo Mohapeloa, 1908−1982). Om vahvištadud oficialižeks vspäi 1967. Edesti muzikad AÜV:oiden sodamerilaivišton orkestr (United States Navy Band) vn 1985 heinkus. Audio om 43 sekundad hätkte.

Source file/Файл-источник Toižetada Allekirjutez
Label in English / Подпись на русском

07[vajehtada tekst]

Pen' indižmalajine tik (latin.: Dinopium benghalense) sötlese papaijan fruktal indižes Keral-štatas, 11. tal'vku 2021. Video om 46 sekundad hätkte.

Source file/Файл-источник Toižetada Allekirjutez
Label in English / Подпись на русском

08[vajehtada tekst]

Horvatijan valdkundaline «Meiden čomakulu kodima»-gimn (horv.: Lijepa naša domovino). Se om vahvištadud oficialižeks vn 1990 tal'vkus, edel sidä oli Horvatijan Socialistižen Tazovaldkundan gimnaks vspäi 1972. Tegi Horvatska domovina-runoid («horvatine kodima») Antun Mihanovič (Antun Mihanović) vl 1835, kirjuti muzikad niile Josip Runänin (Josip Runjanin) vl 1846, kirjuti da ümbriradoi pajod Vatroslav Lihtenegger-dirižor (Vatroslav Lichtenegger) vl 1861. Edesti muzikad AÜV:oiden sodamerilaivišton orkestr (United States Navy Band) vl 1995. Audio om 59 sekundad hätkte.

Source file/Файл-источник Toižetada Allekirjutez
Label in English / Подпись на русском

09[vajehtada tekst]

Ugandan valdkundaline «Voi Ugand, čomuden ma»-gimn (angl.: Oh Uganda, Land of Beauty). Kirjuti muzikad i tegi runoid Džordž Uilberfors Kakoma (George Wilberforce Kakoma) vl 1962. Om vahvištadud oficialižeks sil-žo, ripmatomuden sandan vodel. Edesti muzikad AÜV:oiden sodamerilaivišton orkestr (United States Navy Band) vn 1990 semendkus. Audio om 44 sekundad hätkte, se om üks' kaikiš lühüdambiš gimnoišpäi mail'mas ühtes rives japoniženke.

Source file/Файл-источник Toižetada Allekirjutez
Label in English / Подпись на русском

10[vajehtada tekst]

Fidžin valdkundaline «Jumal, blahoslovi Fidžid»-gimn (fidž.: Meda Dau Doka, angl.: God Bless Fiji). Kirjuti muzikad Čarlz Ostin Mailz (Charles Austin Miles) vl 1911, tegi runoid Maikl Frensis Aleksandr Preskott (Michael Francis Alexander Prescott, 1928−2006). Gimn om vahvištadud oficialižeks vl 1970. Edesti AÜV:oiden sodamerilaivišton orkestr. Audio om 1 min 26 s hätkte.

Source file/Файл-источник Toižetada Allekirjutez
Label in English / Подпись на русском

11[vajehtada tekst]

Evropan Suvine observatorii (ESO) kävuti «Lujas surt teleskopad» (Very Large Telescope, VLT), i astronomad kacliba surt pimedad läipäd Neptunan atmosferas, mugažo varastamatont penembad loštabad läipäd sen ližaks. Nece lühüd video summariziruib heiden avaidust. Video om 1 min 27 s hätkte, 24. eloku 2023, tegiba ESO, NASA, ESA.

Source file/Файл-источник Toižetada Allekirjutez
Label in English / Подпись на русском

12[vajehtada tekst]

Ekvatorialižen Gvinejan valdkundaline «Ka kävugam meiden suren ozan tedme»-gimn (isp.: Caminemos pisando las sendas de nuestra inmensa felicidad), se om sätud i vahvištadud oficialižeks vl 1968. Kirjuti muzikad Ramiro Sančes Lopes (Ramiro Sánchez López), tegi runoid Atanasio Ndongo Mijono (Atanasio Ndongo Miyono / Ndong Miyone, 1928−1969). Edesti AÜV:oiden sodamerilaivišton orkestr vn 2011 keväz'kus. Audio om 1 min 54 s hätkte.

Source file/Файл-источник Toižetada Allekirjutez
Label in English / Подпись на русском

13[vajehtada tekst]

Šlosbergban-funikulöran vagon (saks.: Schloßbergbahn) ajab vastmägehe raudtesarakodme Štirii-federacijanman Grac-pälidnas, Avstrii, 7. kezaku 2014. Te mäneb Šlosberg-zamkhasai. Video om 12 sekundad hätkte.

Source file/Файл-источник Toižetada Allekirjutez
Label in English / Подпись на русском

14[vajehtada tekst]

Renghanvuitte päiväižen pimitez, 14. reduku 2023. Kattab Pohjoižamerikad i sid' Suviamerikad läz täuzin. Animacii om 17 sekundad hätkte, 73 kadrad.

Source file/Файл-источник Toižetada Allekirjutez
Label in English / Подпись на русском

15[vajehtada tekst]

Astronomad avaižiba pul'saran (üläpigašti pörui kolnu tähtaz) vaskmäšt ičtazvedandad kävutaden kaclendan znamasišt kompanijad 12 teleskopaspäi man pindal i kosmosas, niiden kesken Evropižen Suviobservatorijan (ESO) koume. Video om 1 min 28 s hätkte, 30. eloku 2023, tegi ESO.

Source file/Файл-источник Toižetada Allekirjutez
Label in English / Подпись на русском

16[vajehtada tekst]

Kolin Seftor-tedoidai (Colin Seftor) starinoičeb fotokuviš Man Suomi NPP-kaimdajan OMPS-instrumentaspäi, se amerikaine meteorologine kaimdai om töhöpästtud vn 2011 lopus. Nened kuvad ozutadas, kut savu sirdase Azijaspäi Pohjoižamerikha. Seftor sel'gitab aerozoliden znamasižust klimatan tedoidusiš, mugažo pagižeb andmusiden hätkenstrokuižen keradandan tarbhaižuses. Video om 2 min 28 s hätkte, 30. semendku 2012, tegi amerikaine NASA.

Source file/Файл-источник Toižetada Allekirjutez
Label in English / Подпись на русском

17[vajehtada tekst]

Čehine slovakalaine Patricija Janečkova-sopranopajatai (Patricia Janečková, 1998−2023) edestab italižen Dzoakkino Rossini-muzikankirjutajan vn 1863 Petite messe solennelle-sädust («Pen' üläihastuseline mess»). Ühesanz' likund 14:späi: Crucifixus («risthanagloičend»). Video om 3 min 36 s hätkte, 22. reduku 2020, purde: YouTube.

Source file/Файл-источник Toižetada Allekirjutez
Label in English / Подпись на русском

18[vajehtada tekst]

Valdkundanvuiččen Niue-territorijan Ko e Iki he Lagi-gimn (angl.: The Lord in Heaven, kändase «Sünd taivhas»), se om vahvištadud oficialižeks vl 1974. Aranžirui muzikad Sioeli Fusikata. Audio om 1 min 3 s hätkte, 20. eloku 2023.

Source file/Файл-источник Toižetada Allekirjutez
Label in English / Подпись на русском

19[vajehtada tekst]

Astronomad löuziba galaktikan magnitkendad ALMA-teleskopan abul (angl.: Atacama Large Millimeter/sub-millimeter Array). Se galaktik om 11 milliardas vaktuzvoziš meišpäi, i se om magnitkendan avaidusen rekord edhuden mödhe. Nece video ümbrikacub avaidust. Video om 1 min 30 s hätkte, 6. sügüz'ku 2023, tegi Evropan Suvine observatorii (ESO).

Source file/Файл-источник Toižetada Allekirjutez
Label in English / Подпись на русском

20[vajehtada tekst]

Eläban istorijan päiväd-aigtego (franc.: Journées d'Histoire Vivante) Bel'for-lidnan lidnusenno vn 2023 19. i 20. elokud, Territorii Bel'for-departament, Francijan päivnouzm. Video om 24 min 18 s hätkte.

Source file/Файл-источник Toižetada Allekirjutez
Label in English / Подпись на русском

21[vajehtada tekst]

Neciš pigustadud ESO:n videos (Evropan Suvine observatorii) voib nähta statjaližid supernova-tähthid kesked edahaižiden galaktikoiden kogodust. Voib rindatada loštusen mödhe joga niiš poukahtunuziš tähthišpäi galaktikanke, kuna se mülüb. Supernova-tähthiden Ia-klass sündub termosüdäitukuižiden poukahtusiden rezul'tataks kaksitadud sistemiden vauktoiš liliputal'žiš tähthiš. Ottihe kävutamižhe sen klassan supernova-tähthid Kaikusen levitandan märičendan täht. Se tedotö vedi Kaikusen pigustadud levitandan avaidusennoks, anttihe tegijoile vn 2011 Nobelän premijad fizikas. Video om 31 sekundad hätkte, 18. eloku 2015.

Source file/Файл-источник Toižetada Allekirjutez
Label in English / Подпись на русском

22[vajehtada tekst]

BaladesCQ-aigtego om rajonan nevondkundan ühtnijoiden veloajelendad sen eläjidenke avaidamha velotehuziden olendad edel Tur de Frans-voibištelendoiden 20. etapad, Bel'for-lidn, Territorii Bel'for-departament, Francijan päivnouzm. Video om 11 min 4 s hätkte, 8. heinku 2023.

Source file/Файл-источник Toižetada Allekirjutez
Label in English / Подпись на русском

23[vajehtada tekst]

Mad'jaranman valdkundaline gimn (mad'j.: Magyarország himnusza). Tegi sanoid Ferenc Köl'čei (Kölcsey Ferenc) vl 1823, kirjuti muzikad Ferenc Erkel' (Erkel Ferenc) vl 1844. Gimn om vahvištadud oficialižeks vl 1918. Edesti valdkundan sodaorkestr Mad'jaran kunigahusen (1920−1946) aigan. Audio om 1 min 5 s hätkte.

Source file/Файл-источник Toižetada Allekirjutez
Label in English / Подпись на русском

24[vajehtada tekst]

Zambijan valdkundaline «Seižu da pajata Zambijas, ülenpäižes da joudjaližes»-gimn (angl.: Stand and Sing of Zambia, Proud and Free, bemban kel': Lumbanyeni Zambia). Se om vahvištadud oficialižeks vl 1973. Muzik om ühtejitte Suviafrikan Tazovaldkundan Nkosi Sikelel’ iAfrika-gimnanke («Jumal, kaiče Afrikad»), kirjuti sidä Enoh Sontonga (Enoch Sontonga) vl 1897, tegiba runoid kirjutajiden jouk vl 1973. Audio om 1 min 57 s hätkte, 24. sügüz'ku 2010, oficialine versii.

Source file/Файл-источник Toižetada Allekirjutez
Label in English / Подпись на русском

25[vajehtada tekst]

NSTÜ:n Turkmenistanan NST:n i ripmatoman Turkmenistanan edeline valdkundaline gimn (1946–1996, turkmen.: Türkmenistan Sowet Socialistik Respublikasy Döwlet Gimni), oli sätud i vahvištadud vl 1946. Tegi runoid Aman Kekilov-kirjutai (Aman Kekilow), kirjuti muzikad Veli Muhatov (Weli Muhatow). Edesti AÜV:oiden sodamerilaivišton orkestr vn 2003 4. paival semendkud. Audio om 1 min 22 s hätkte.

Source file/Файл-источник Toižetada Allekirjutez
Label in English / Подпись на русском

26[vajehtada tekst]

Sent Vinsent da Grenadinad-valdkundan «Sent Vinsentan ma om mugoi čoma»-gimn (angl.: Saint Vincent, Land so Beautiful). Kirjuti muzikad Džoel' Bertram Migel' (Joel Bertram Miguel), tegi sanoid Fillis Džois Makklin Pannett (Phyllis Joyce McClean Punnett). Gimn om sätud vl 1967, om vahvištadud oficialižeks vl 1979. Edesti AÜV:oiden sodamerilaivišton orkestr vl 2019. Audio om 51 sekundad hätkte.

Source file/Файл-источник Toižetada Allekirjutez
Label in English / Подпись на русском

27[vajehtada tekst]

«Suugad» (angl.: Wings) om pästtud vl 1927 Paramount Pictures-kompanijal amerikaine bigifil'm, sai ezmäšt Oskar-premijad (1929) «Parahim fil'm»-nominacijas. Fil'm om sätud amerikaižen Džon Monk Sonders-kirjutajan jättud kesketi vn 1927 ühtennimižen romanan mödhe. Režissör Lüs'jen Habbard. Vändiba pärolid Klara Bou, Čarlz «Baddi» Rodžers, Ričard Arlen. Kaks' pilotad napriba besedoitas naiženke Francijas Ezmäižen mail'man sodan aigan. Video om 2 časud 19 min 57 s hätkte.

Source file/Файл-источник Toižetada Allekirjutez
Label in English / Подпись на русском

28[vajehtada tekst]

«Ripmatoman, neitraližen Turkmenistanan valdkundaline gimn» (turkmen.: Garaşsyz, Bitarap, Türkmenistanyň Döwlet Gimni) om sätud i vahvištadud vl 1996. Tegi runoid valdkundan ezmäine Saparmurat Nijazov-prezident (Saparmyrat Nyýazow), kirjuti muzikad Veli Muhatov (Weli Muhatow). Vl 2008 kohetihe gimnad Nijazovan surman jäl'ghe. Edesti AÜV:oiden sodamerilaivišton orkestr vl 2011. Audio om kahten minutad hätkte.

Source file/Файл-источник Toižetada Allekirjutez
Label in English / Подпись на русском

29[vajehtada tekst]

Turkanman valdkundaline «Ripmatomuden marš»-gimn (turk.: İstiklâl Marşı). Tegi runoid Mehmet Akif Ersoi (Mehmet Akif Ersoy) vl 1921, kirjuti muzikad Osman Zeki Ungör (Osman Zeki Üngör) vl 1930, aranžirui orkestran täht Edgar Manas vl 1932. Gimn om vahvištadud oficialižeks vl 1921, muzikanke vl 1930. Edesti AÜV:oiden sodamerilaivišton orkestr vl 2000. Audio om 1 min 16 s hätkte.

Source file/Файл-источник Toižetada Allekirjutez
Label in English / Подпись на русском

30[vajehtada tekst]

«Parodijad» (angl.: Carter DeHaven in Character Studies) om pästtud voziden 1925 i 1927 keskes amerikaine bigifil'm komedii-žanras. Režissör Rosko Arbakl (ezimeletaden). Vändi kaikid rolid Karter Deheiven (Carter DeHaven), hän kuvazi nenid akt'orid: Baster Kiton, Garol'd Lloid, Rosko «Fetti» Arbakl, Rudol'f Valentino, Duglas Ferbenks, Džeki Kugan. Video om 6 min 12 s hätkte.

Source file/Файл-источник Toižetada Allekirjutez
Label in English / Подпись на русском

31[vajehtada tekst]

Hellouinan kanman, Luizian-štat, Amerikan Ühtenzoittud Valdkundad, 31. reduku 2019. Video om 8 min 19 s hätkte.

Source file/Файл-источник Toižetada Allekirjutez
Label in English / Подпись на русском