Monako

Vikipedii
(Oigetud lehtpolelpäi Monak)
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Monakon Ruhtinazkund
Principauté de Monaco
 Flag
Flag of Monaco.svg
 Valdkundznam
Coat of arms of Monaco.svg
Pälidn Monako
Eläjiden lugu (2019) 39 000[1] ristitud
Pind 2 km²
Monakon Ruhtinazkund Principauté de Monaco
Kel' francijan
Valdkundan pämez' Al'ber II
Päministr Serž Tel'
Religii hristanuskond
Valüt evro (€) (EUR)[2]
Internet-domen .mc
Telefonkod +377
Aigvö tal'vel UTC+1,
kezal UTC+2
Disambig gray.svg Sil sanal voib olda toižid znamoičendoid; miše nähta niid, tulgat tänna.

Monako vai Monakon Ruhtinazkund (franc.: Principauté de Monaco, monakon dialektal: Principatu de Múnegu), om pen' lidn-valdkund Evropan suves, Keskmeren randal. Sen pälidn om ühtennimine Monako-lidn.

Istorii[redaktiruida | redaktiruida purde]

Vl 1297 Monakon alusenpanii-kund — Grimal'din Kodi — tedištoiti ičeze ripmatomudes.

Ezmäine Konstitucii (franc.: Constitution de la Principauté) oli vl 1911. Jäl'gmäine koumanz' lugul Konstitucii[3] om vahvištadud vn 1962 17. päiväl tal'vkud, se om väges vn 2002 vajehtusidenke.

Geografijan andmused[redaktiruida | redaktiruida purde]

Monakon fotokuva kaimdajaspäi.

Monako sijadase Keskmeren pohjoižel randal, 20 kilometras pohjoižpäivnouzmha francižes Nicc-lidnaspäi. Ruhtinazkundan röun Francijanke om 4,4 km pitte. Randanpird om 4,1 km.

Monakon pind märičese nellikmetril (2 023 194 m² — ühtes udes elänzoittud 11ndenke Le Portje-rajonanke) da ližadub meren kuivatoitmižel.

Valdkundan kaikiš korktemb čokkoim om Mont Ažel'-mägen paute, 163 m valdmeren pindan päl (sen mägen korktuz om 1148 m Francijan territorijal).

Klimat om Keskmeren, lämänke tal'venke, keza oleskeleb kuivan lämän. Heinkun da elokun lämuz om +26 C°, tal'vkun da uhokun — +8 C°, voden keskmäine lämuz om +16,3 C°. Oleleb koume sadad päivoikahid päivid vodes.

Politine sistem[redaktiruida | redaktiruida purde]

Monakon vahn lidn om valdkundan pälidn da ruhtinasen rezidencii.

Ohjandusen form om unitarine konstitucine parlamentine monarhii. Valdkundan pämez' om Al'ber II-ruhtinaz (vspäi 2005). Sen tobmuz om absolütine.

Ruhtinaz da parlament jagadas käskusenandajad tobmut. Monakon üks'kodine parlament om Nacionaline Nevondkund (franc.: Conseil National), se om olmas vspäi 2002. Parlament kogoneb 24 deputatad-ühtnijad, rahvaz valičeb heid videks vodeks.

Radonoigendajan tobmuden pämez' om valdkundaline ministr, Francijan rahvahanik. Ruhtinaz paneb händast radnikusele koumeks vodeks Francijan ohjastusen nevondan mödhe. Monakon ohjastuses (Valdkundaline Nevondkund) om nell' ristitud.

Käskuzkundaližen tobmuden pämez' om ruhtinaz.

Parlamentan ühtnijoiden järgenduseližed valičendad oliba vn 2018 12. päiväl uhokud. Serž Tel' radab valdkundaližen ministran vs 2016 uhokun 1. päiväspäi.

Administrativiž-territorialine jagand[redaktiruida | redaktiruida purde]

   Kacu kirjutuz: Monakon administrativiž-territorialine jagand.

Nügüd'aigaine Monako om vaiše üks' kund (franc.: commune), no edel 1917 vot koume kundad oli olmas. Lidnan da ruhtinazkundan röunad oma ühtejiččed. Sihe kacmata, niiden ohjandused oma erazvuiččed. Monako-valdkund jagase 10 rajonaks (franc.: quartier), ned alajagasoiš lidnfartaloikš (kaik om 178 fartalad, franc. îlot).

Eläjad[redaktiruida | redaktiruida purde]

Vl 2011 valdkundan eläjiden lugu oli 36 371 ristitud[4]. Kaikiš suremb ristitišt om nügüd'.

Rahvahad (2016): monakolaižed — 32,1%, francijalaižed — 19,9%, italijalaižed — 15,3%, britanijalaižed — 5,0%, bel'gijalaižed — 2,3%, šveicarijalaižed — 2,0%, saksalaižed — 1,9%, venänikad — 1,8%, amerikalaižed — 1,1%, alamalaižed — 1,1%, marokolaižed — 1,0%, toižed rahvahad — 16,5%.

Uskondan mödhe: riman katolikad (oficialine religii) — 90%, toižed uskojad i religijatomad — 10%.

Monakon ühtištadud lidnad: Monako i Monte Karlo.

Ižanduz[redaktiruida | redaktiruida purde]

Monakos om kaikiš suremb mail'mas vozne kogosüdäiprodukt ühthe henghe — 169,694 US$ (vs 2011).

Monakon elektroverkod da muitad oma ühtenzoittud Francijanke. Päsarakod — bankad, kazinod, turizm. Ajeltas radmaha Monakhosai enamba ristituid, mi eläb (48 tuhad radnikoid-verazmalaižid, Italijaspäi i Francijaspäi).

Valdkundan monopolii levigandeb tabakha da počtha sen markoidenke.

Homaičendad[redaktiruida | redaktiruida purde]

  1. Monakon ristitišton lugun endustuz vn 2019 heinkus // Mail'man faktoiden kirj. — Cia.gov. (angl.)
  2. Edel 1999 vot — francijan frank i monakon frank.
  3. Monakon Konstitucijan tekst constituteproject.org-saital. (angl.)
  4. Arrêté Ministériel 2012-172 du 2 avril 2012 relatif à l'actualisation annuelle du chiffre officiel de la population de la Principauté de Monaco (Monakon ristitišton oficialine lugu vn 2012 2. sulakud). — IMSEE (Monaco Statistiques) et Bulletin officiel de la principauté de Monaco (Monakon Ruhtinazkundan oficialine bülleten', imsee.mc). (fr.)

Irdkosketused[redaktiruida | redaktiruida purde]



Evropan valdkundad
Evropan valdkundad
Alamad | Albanii | Andorr | Armenii1 | Azerbaidžan1 | Avstrii | Bel'gii | Bolgarii | Bosnii da Gercegovin | Čehanma | Danii | Estinma | Francii | Grekanma | Gruzii1 | Horvatii | Irlandii | Islandii | Ispanii | Italii | Kazahstan1 | Kipr1 | Latvii | Lihtenštein | Litvanma | Lüksemburg | Mad'jaranma | Mal't | Moldov | Monako | Mustmägi | Norvegii | Pohjoižmakedonii | Pol'šanma | Portugalii | Ročinma | Romanii | San Marino | Saksanma | Serbii | Slovakii | Slovenii | Suomenma | Sur' Britanii | Šveicarii | Turkanma1 | Ukrain | Vatikan | Vaugedvenäma | Venäma1

1 Om Azijas mugažo.