Mustmägi

Vikipedii
(Oigetud lehtpolelpäi Montenegro)
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Mustmägi
Црна Гора / Crna Gora
 Flag
Flag of Montenegro.svg
 Valdkundznam
Coat of arms of Montenegro.svg
Pälidn Podgoric
Eläjiden lugu (2018) 614 249[1] ristitud
Pind 13 812 km²
Mustmägi Црна Гора / Crna Gora
Kel' mustmägin
Valdkundan pämez' Milo Džukanovič
Päministr Duško Markovič
Religii hristanuskond, islam
Valüt evro (€) (EUR)[2]
Internet-domen .me[3]
Telefonkod +382
Aigvö tal'vel UTC+1,
kezal UTC+2

Mustmägi, Černogorii vai Montenegro (mustm.: Црна Гора, Crna Gora, nece om täuz' oficialine nimituz), om tazovaldkund Evropan suvipäivnouzmpoles, Balkanan pol'saren Adriatižel randištol. Pälidn da kaikiš suremb lidn om Podgoric.

Vspäi 2010 valdkund om kandidatan kändamha EÜ:n ühtnijaks. Vspäi 2017 om PAKO:n ühtnijan.

Istorii[redaktiruida | redaktiruida purde]

Vn 2006 3. päiväl kezakud Mustmägi tedištoiti ripmatomudes Serbijan da Mustmägin Konfederacijaspäi referenduman satusiden mödhe.

Tazovaldkundan edeližed Konstitucijad (mustm.: Ustav Crne Gore) oliba vahvištadud vozil 1905, 1992 i 2006. Valdkundan nellänz' lugul Konstitucii[4][5] om olmas vs 2007 redukun 20. päiväspäi, se om väges vn 2013 kohendusidenke.

Istorine da kul'turine pälidn om Cetine.

Geografijan andmused[redaktiruida | redaktiruida purde]

Mustmägin reljefan kart.

Mustmägi om mavaldkundröunoiš Horvatijanke päivlaskmas (röunan piduz — 14 km), Bosnijan da Gercegovinanke lodehes (225 km), Serbijanke pohjoižpäivnouzmas da Kosovonke[6] suvipäivnouzmas (ühtes 203 km), Albanijanke suves (172 km). Ühthine röunoiden piduz om 614 km.

Mustmägin suvipäivlaskmaižed randad lainištab Adriatine meri. Randanpird om 293,5 km.[7]

Valdkundan kaikiš korktemb čokkoim om Zla Kolat-mägenoc, 2534 m valdmeren pindan päl.

Saum vezid — 1,5%. Kaikiš suremb järv om Skadar Albanijan röunal.

Londuseližed pävarad oma boksitad, raudkivend, kivihil'.

Politine sistem[redaktiruida | redaktiruida purde]

Mustmägin ohjastusen pert' Podgoricas.

Ohjandusen form om unitarine parlamentine tazovaldkund. Valdkundan pämez' om prezident (mustm.: Predsjednik Crne Gore), kaik rahvaz valičeb händast videks vodeks. Prezidental om kahtenden strokun voimust.

Mustmägin parlament (mustm.: Skupština Crne Gore) om üks'kodine, se mülütab 81 ühtnijad: 76 heišpäi valitas kaikel rahvahal i 5 ezitajad albanižes rahvahanvähembusespäi, kaik hö ratas nell' vot.

Radonoigendai tobmuz om Mustmägin ohjastuz (mustm.: Vlada Crne Gore), parlament vahvištab sen mülükundan prezidentan taričendan mödhe.

Käskuzkundaline tobmuz om kaks'pordhikaz. Mustmägin Ülembaine Käskuzkund ühtenzoitab käskusiden kävutandan kaikel valdkundan territorijal.

Nügüdläine Milo Džukanovič-prezident radab vs 2018 semendkun 20. päiväspäi (vll 2008−2010 i 2013−2016 radoi Mustmägin päministran). Duško Markovič om päministran vs 2016 kül'mkun 28. päiväspäi. Parlamentan ühtnijoiden järgenduseližed valičendad oliba vn 2016 16. päiväl redukud.

Administrativiž-territorialine jagand[redaktiruida | redaktiruida purde]

   Kacu kirjutuz: Mustmägin administrativiž-territorialine jagand.

Mustmägi jagase 21 municipalitetaks (mustm.: opština) da sen ližaks 2 lidnümbrikoks Podgorican südäimes.

Eläjad[redaktiruida | redaktiruida purde]

Mustmägiš elädas mustmägilaižed. Vl 2011 valdkundan eläjiden lugu oli 625,266 ristitud[8], se oli kaikiš suremb ristitišt.

Rahvahad (2011): mustmägilaižed — 45,0%, serbalaižed — 28,7%, bošnäklaižed — 8,7%, albanijalaižed — 4,9%, slavilaižed-islamanuskojad — 3,3%, čiganalaižed — 1,0%, horvatijalaižed — 1,0%, toižed rahvahad — 2,5%, rahvahuden ozutandata — 4,9%.

Kodikelen mödhe (2011): serban kel' — 42,9%, mustmägin kel' — 37,0%, bosnijan kel' — 5,3%, albanijan kel' — 5,3%, serbanhorvatan kel' — 2,0%, toižed keled — 3,5%, märhapanendata — 4,0%.

Uskondan mödhe (2011): ortodoksižed hristanuskojad — 72,1%, islamanuskojad — 19,1%, katolikad — 3,4%, ateistad — 1,2%, toižed uskojad — 1,5%, märhapanendata — 2,7%.

Mustmägin toižed järedad lidnad (enamba 20 tuh. ristituid vn 2003 rahvahanlugemižen mödhe, surembaspäi penembha): Nikšič, Plevl'. Lidnalaižiden pala om 67,5% (2020).

Ižanduz[redaktiruida | redaktiruida purde]

Mustmägin päeksport om alüminii, teraraudad.

Homaičendad[redaktiruida | redaktiruida purde]

  1. Mustmägin ristitišton lugun endustuz vn 2018 heinkus. // Mail'man faktoiden kirj. — Cia.gov. (angl.)
  2. De facto. Formaližikš valdkund eile evron zonan ühtnijan.
  3. Mugažo .yu kuti enzne Jugoslavijan valdkund-ühtnii.
  4. Mustmägin Konstitucii parlamentan oficialižel saital (skupstina.me). (mustm.)
  5. Mustmägin Konstitucijan tekst constituteproject.org-saital. (angl.)
  6. Mustmägi tundišti Kosovon ripmatomut. — Lenta.ru. (ven.)
  7. Гора у бројкама (Mustmägin polhe luguil). — Завод за статистику Црне Горе (Mustmägin statistikan radnikoičend, monstat.org), 2008. (mustm.)
  8. Prvi rezultati, Popis stanovništva, domaćinstava i stanova u Crnoj Gori 2011 (Mustmägin ezmäižen rahvahanlugemižen rezul'tatad vl 2011). — Zavod za statistiku Crne Gore (monstat.org). (mustm.)

Irdkosketused[redaktiruida | redaktiruida purde]



Evropan valdkundad
Evropan valdkundad
Alamad | Albanii | Andorr | Armenii1 | Azerbaidžan1 | Avstrii | Bel'gii | Bolgarii | Bosnii da Gercegovin | Čehanma | Danii | Estinma | Francii | Grekanma | Gruzii1 | Horvatii | Irlandii | Islandii | Ispanii | Italii | Kazahstan1 | Kipr1 | Latvii | Lihtenštein | Litvanma | Lüksemburg | Mad'jaranma | Mal't | Moldov | Monako | Mustmägi | Norvegii | Pohjoižmakedonii | Pol'šanma | Portugalii | Ročinma | Romanii | San Marino | Saksanma | Serbii | Slovakii | Slovenii | Suomenma | Sur' Britanii | Šveicarii | Turkanma1 | Ukrain | Vatikan | Vaugedvenäma | Venäma1

1 Om Azijas mugažo.