Araban Ühtenzoittud Emiratad

Vikipedii
(Oigetud lehtpolelpäi Araban Ühtenzoittud Valdkundad)
Hüpähtada: navigacii, Ecind
Araban Ühtenzoittud Emiratad
الإمارات العربية المتحدة
(Davlat al-Imārāt al-‘Arabīja al-Muttaḥida)
 Flag
Flag of the United Arab Emirates.svg
 Valdkundznam
Emblem of the United Arab Emirates.svg
Pälidn Abu Dabi
Eläjiden lugu (2014) 5 628 805[1][2] ristitud
Pind 83 600 km²
Araban Ühtenzoittud Emiratadالإمارات العربية المتحدة(Davlat al-Imārāt al-‘Arabīja al-Muttaḥida)
Kel' araban
Valdkundan pämez' Halifa ibn Zaid al'-Nahajan
Päministr Mohammed ibn Rašid al'-Maktum
Religii islam
Valüt Araban Ühtenzoittud Emiratoiden dirham (Dh) (AED)
Internet-domen .ae, امارات.
Telefonkod +971
Aigvö UTC+4

Araban Ühtenzoittud Emiratad (lühenduz: AÜE) vai Araban Ühtenzoittud Valdkundad (arab.: الإمارات العربية المتحدة Davlat al-Imārāt al-‘Arabīja al-Muttaḥida) om valdkund Azijas. Pälidn om Abu Dabi.

Istorii[redaktiruida | redaktiruida purde]

Vl 1971 tal'vkun 2. päiväl AÜE tedotiba ripmatomudes Sures Britanijaspäi.

Geografijan andmused[redaktiruida | redaktiruida purde]

Araban Ühtenzoittud Emiratoiden topografine kart.

AÜE oma mavaldkundröunoiš Omananke päivnouzmas (röunan piduz — 609 km), Saudan Arabijanke suves da päivlaskmas (457 km). Ühthine röun kuivmadme — 1066 km. Om meriröunoid Kataranke päivlaskmas da Irananke pohjoižes. AÜE:oiden pohjoižed randad lainištab Indižen valdmeren Persijan laht. Ühthine randanpird — 1318 km.

Reljef om tazo. Jogid ei ole olmas. Rub El' Hali-letetazangišt otab territorijan tobmad palad. Mäges seištas pohjoižpoles da päivnouzmpoles. Kaikiš korktemb čokkoim om Džabal' Jibir-mägi (1527 m).

Klimat om räk vodes ümbri. Letetorokad oleldas.

Londuseližed pävarad oma kivivoi da londuseline gaz; toižed varad — letked, keitandsol.

Politine sistem[redaktiruida | redaktiruida purde]

Ohjandusen form om federativine absolütine monarhii.

Valdkundan pä om kollegialine organ — Ühtištusen Ülänevondkund. Emiratoiden pämehed oma sen ühtnijoikš (7 mest).

Kivivoin varoiden suruz märičeb emiratoiden politižen valatoitusen. Abu Dabin emir radab prezidentan, Dubain emir — päministran.

Parlament om üks'kodine Federaline Nacionaline Nevondkund (arab.: المجلس الوطني الإتحادي‎ al'-Madžlis al'-Vatani al'-Ittihadi) 40 ühtnijanke. Kaik rahvaz valičeb sen 20 ühtnijoid videks vodeks, toižid kahtkümned valičijoiden kollegii änestab.

Radonoigendai tobmuz om Ministrišt (Ministriden Nevondkund).

Araban Ühtenzoittud Valdkundoiden prezident om Halifa ibn Zaid al'-Nahajan vs 2004 kül'mkun 3. päiväspäi. Päministr om Mohammed ibn Rašid al'-Maktum vs 2006 vilukun 5. päiväspäi.

Administrativiž-territorialine jagand[redaktiruida | redaktiruida purde]

   Kacu kirjutuz: Araban Ühtenzoittud Emiratoiden administrativiž-territorialine jagand.

AÜE alajagadas 7 nimitadud pälidnoiden mödhe emiratha (arab.: (إمارات imarat, üks'lugu — إمارة imara): Abu Dabi (85% territorijad), Adžman, Dubai (kaikiš suremb ristitišton mödhe), El' Fudžair, Ras El' Haim, Šardž, Umm El' Kaivain. Kaikutte niišpäi om absolütine monarhii.

Eläjad[redaktiruida | redaktiruida purde]

Igähine rahvaz om emiratalaižed (arabalaižed tobjas palas), vaiše hö oma rahvahanikusenke, läz 1,4 mln ristituid vl 2013.

Vl 2010 eläjiden lugu oli läz 4,8 millionad ristituid.

Lidnad-millionerad (surembaspäi penembha): Dubai, Abu Dabi (pälidn), Šardž. Vl 2008 oli 8 lidnad enamba 100 tuh. ristitištonke Emiratoiš.

Ižanduz[redaktiruida | redaktiruida purde]

Emiratoiden päeksport om kivivoi (48%), almazad (10%, tošteksport), kuld (6%, tošteksport); toine eksport — nozoltadud londuseline gaz (5%), alüminii (2%), raud (1%), turbolikutimed (1%), polietilen (1%), rogosahar (1%).

Homaičendad[redaktiruida | redaktiruida purde]

  1. AÜE:oiden ristitišton endustuz vl 2014 heinkus. — Mail'man faktoiden kirj (Cia.gov). (angl.)
  2. ÜRO:n arvoindan mödhe, vn 2014 heinkul 80% kaikiš eläjišpäi oliba immigrantoikš, ühthine ristitišt (sidä kesken kaikenaigaine) oli 9 445 624 ristitud.

Irdkosketused[redaktiruida | redaktiruida purde]


Azijan valdkundad
Azijan valdkundad
Afganistan | Araban Ühtenzoittud Emiratad (AÜE) | Armenii | Azerbaidžan1 | Bahrein | Bangladeš | Brunei | Butan | Egipt2 | Filippinad | Gruzii1 | Indii | Indonezii3 | Iordanii | Irak | Iran | Izrail' | Japonii | Jemen2 | Kambodž | Kazahstan1 | Katar | Kipr1 | Kirgizstan | Kitai | Korejan Rahvahaliž-Demokratine Tazovaldkund | Korejan Tazovaldkund | Kuveit | Laos | Livan | Malaizii | Mal'divan Sared | Mjanmar | Mongolii | Nepal | Oman | Pakistan | Päivnouzmaine Timor | Saudan Arabii | Singapur | Sirii | Šrilank | Tadžikistan | Tailand | Turkanma1 | Turkmenistan | Uzbekistan | Venäma1 | Vjetnam

1 Om Evropas mugažo. 2 Om Afrikas mugažo. 3 Om Valdmerimaiš mugažo.