Kurovskoje
Lidnanznam |
Flag |
Valdkund | Venäma |
Eläjiden lugu (2020) | 20,605 ristitud |
Pind | 9 km² |
Telefonkod | +7−4964-xx-xx-xx |
Avtokod | 50, 90, 150, 190, 750 |
Aigvö | UTC+3 (MSK+0) |
Kurovskoje (ven.: Куровско́е) om Venäman lidn da raudtesol'm Moskvan agjan päivnouzmas. Mülüb Orehovo-Zujevon lidnümbrikho, sen koumanz' surtte lidn nelläspäi.
Istorii
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Eziauguižed eländpunktad oliba lidnan tahondas kiviaigan völ. Kurovskoi-počinok oli olmas 16. voz'sadal.
Nügüdläine eländpunkt mainitase ezmäižen kerdan vl 1646 kuti Kurovskai-külä (ven.: деревня Куровская). Se šigotaškanzihe 19. voz'sadan keskes bumagkanghiden tehmižel. Vl 1890 saudihe «Orehovo-Zujevo — Jegor'jevsk»-raudtekeskust läz küläd. Vl 1913 «Moskv — Kazan'»-raudte mäni külänno Kurovskai-stancijanke. Vodele 1929 letihe ut kezerduzfabrikad. Sid' melanžlangan kombinat radaškanzi. Vll 1929−1959 žilo oli Kurovskajan rajonan keskuseks. Oli radnikžiloks vspäi 1931. Sai lidnan statusad nügüdläiženke nimitusenke vl 1952. Kezerduzfabrik om likvidiruidud vl 2000.
Kurovskoje šingotase sömtegimištol.
Geografijan andmused
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Lidn sijadase lidnümbrikon suvipäivlaskmas, Nerskai-jogen molembil randoil (ven.: Нерская 92 km pitte, Moskvanjogen hura ližajogi), 121 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Moskvhasai om 90 km päivlaskmha, lidnümbrikon Orehovo-Zujevo-keskushesai om 29 km pohjoižhe. Toižed lähembaižed lidnad oma Likino-Dulövo 15 km pohjoižhe i Jegor'jevsk 23 km suvhe-suvipäivnouzmha. Moskvan Suren avtorenghan pala (A108-mante) om lidnan päivlaskmaižeks röunaks. Kurovskai-raudtestancii radab lidnan suves.
Vhesai 2018 Kurovskoje oli rajonan lidnankundan üks'jäine eländpunkt. Lidnankundan pind oli 19,57 km².
Eläjad
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Vl 1939 žilon ristitišt oli 11 422 eläjad, vl 1959 lidnan — 16 350 eläjad. Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 21 819 ristutud (kaikiš suremb ristitišt), rajonan (nüg. lidnümbrik) üks'toštkümnendez.
Rahvahad (2010): venälaižed — 94,1%, toižed rahvahad — 5,9%.
Ortodoksižen hristanuskondan kuz' pühäpertid[1] oma avaitud lidnas: Spasan Toižetamižen Guslickii-mez'jumalankodi (vspäi 1859, Spasan Toižetamižen päjumalanpertinke i kahtenke jumalanpertinke), ph. Jurgii-vägestusenkandajan časoun', Spasan Toižetamižen jumalanpert' i vanhuskolaižiden Ioann Lestouknikan jumalanpert'.
Orehovo-Zujevon tehnikuman (baziruiše Likino-Dulövos) Kurovskojen alajaguz[2] om lidnan professionaližen opendusen aluzkundaks.
Galerei
[vajehta | vajehtada lähtetekst]-
Znam lidnan röunal Moskvan Suren avtorenghan teverenno (2016)
-
Spasan Toižetamižen Guslickii-mez'jumalankodi, vn 2007 nägu
-
Kul'turkeskuz vl 2009
-
Lidnan sportpert'kulu (2009)
-
Avtostancii vl 2009
-
Kurovskai-raudtestancii vl 2016
Homaičendad
[vajehta | vajehtada lähtetekst]- ↑ Kurovskojen pühäpertid sobory.ru-saital. (ven.)
- ↑ Kurovskojen alajagusen lehtpol' Orehovo-Zujevon tehnikuman oztech.ru-saital. (ven.)
Irdkosketused
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Kurovskoje Vikiaitas |
Moskvan agjan lidnad | ||
Aprelevk | Balaših | Beloozörskii | Bronnici | Čehov | Černogolovk | Dedovsk | Dmitrov | Dolgoprudnii | Domodedovo | Drezn | Dzeržinskii | Dubn | Elektrogorsk | Elektrostal' | Elektrougli | Fräzino | Golicino | Himki | Hot'kovo | Istr | Ivantejevk | Jahrom | Jegor'jevsk | Kašir | Klin | Kolomn | Korolöv | Kotel'niki | Krasnoarmeisk | Krasnogorsk | Krasnozavodsk | Krasnoznamensk | Kubink | Kurovskoje | Likino-Dulövo | Litkarino | Lobn' | Losino-Petrovskii | Luhovici | Lüberci | Mitišči | Možaisk | Naro-Fominsk | Noginsk | Odincovo | Orehovo-Zujevo | Ozöri | Pavlovskii Posad | Peresvet | Podol'sk | Protvino | Puščino | Puškino | Ramenskoje | Reutov | Rošal' | Ruz | Sergijev Posad | Serpuhov | Solnečnogorsk | Stupino | Šatur | Ščolkovo | Zaraisk | Zvenigorod | Žukovskii | Taldom | Vanh Kupavn | Verei | Vidnoje | Visokovsk | Volokolamsk | Voskresensk | ||