Litvanma: Erod versijoiden keskes

Litvanman Tazovaldkund
Lietuvos Respublika
Flag;	Valdkundznam;
Pälidn	Vil'nüs
Eläjiden lugu (2014)	2,944,459 ristitud
Pind	65,300 km²
Kel'	litvan
Valdkundan pämez'	Dalia Gribauskaitė
Päministr	Algirdas Butkevičius
Religii	hristanuskond
Valüt	euro (€) (EUR)
Internet-domen	.lt
Telefonkod	+370
Aigvö	tal'vel UTC+2; kezal UTC+3

Sirvi ajalugu interaktiivselt

← Vanhemb vajehtuz Udemb vajehtuz→

Südäimišt om heittud Ližatud südäimišt

VisuaalneVikitekst

Pandud

Vajehtuz 8. Tal’vku 2016, kell 19:32

Litvanma (litv.: Lietuva), oficialižikš Litvanman Tazovaldkund (litv.: Lietuvos Respublika), om valdkund Päivnouzmpol'žes Evropas, Baltijan meren randal. Vspäi 2004 EÜ:n da PAKO:n ühtnii. Pälidn da kaikiš suremb lidn om Vil'nüs.

Istorii

Ezmäine johtutez keskaigaižes Litvanmas oli vl 1009. XIII voz'sadalesai germanižed ricer'kundad (ordenad) ladiba anastada Litvanmad i toda sinnä hristanuskondad, no satusita. Litvanma tegihe hristianižeks vaiše XIV voz'sadan lopuks. Sil aigal se oli jo üks' surembaižiš valdkundoišpäi päivlaskmaižes Evropas. Vl 1569 Litvanma ühtištui Pol'šanmanke Pol'šanlitvanmaha (ninga nimitadud Lüblinan Unii). Vl 1795 kaik Litvanma tegihe Venälaižen Imperijan palaks. 18.02.1918 Litvanman nevonkund (kaikiden litvalaižiden ezitai organ) om tedotanu Litvanman ripmatomut. Sil aigal kaik Litvanma oli völ okkupiruidud germanižil sodavägil (oli Ezmäine mail'mansoda). Jäl'ges germanižiden sodavägiden lähtendad pol'šalaižed nacionalistad tegiba Vil'nüsha kumaiduz, kudamban ezinenas oli jeneral Želigovski. Litvanman ohjastuz pageni Kaunasha. Kaunas oli Litvanman pälidnan vodelesai 1940.

Vl 1940 Litvanman okkupirui Nevondkundaline Ühtištuz; nece oli Molotovan-Ribbantropan paktan oiged rezul'tat. Vozil 1941 — 1944 Litvanman okkupirui nacional-socialistine Germanii. Vl 1944 Litvanman möst anasti Nevondkundaline Ühtištuz.

Ripmatomuz tedotihe udes 11.03.1991. Litvanma tegihe EÜ:n da PAKO:n ühtnijaks vl 2004.

Geografijan andmused

Litvanma om kaikiš suremb Baltijan valdkund, se om väheta Irlandijan surtte. Litvanman merirandan piduz' — 99 km. Pälidnan Vil'nüsan korktuz om 213 metrad ülemba meren tazopindad.

Litvanma oma mavaldkundröunoiš Latvijanke, Vaugedvenämanke, Pol'šanmanke da Venämanke (Kaliningradan agj).

Litvanman kaikiš korktembad mäged oma Juozapine vai Kruopine (niiden korktuz om ühtejitte). Valdkundan pindan koumandesen kattas mecad. Kaikiš suremb (pidemb) jogi om Nämunas (Nemunas); Litvanmas om enamb 4000 järved.

Voden kesklämuz' om +6,7 grad., uhokun -2,8 da heinkun +17,9 grad. Lämuden vajehtusen amplitud om sur': kezan +30 gradusišpäi tal'ven -32 gradusihesai. Vozne keskpaineh om 744,8 mm., kesknepsuz — 78 %.

Politine sistem

Fail:Vilnius - view6.jpg

Litvanman parlamentan pertid Vil'nüsas.

Litvanma om unitarine konstitucine parlamentine tazovaldkund äjiden partijoiden sistemanke.

Litvanman prezident om valdkundanpämez', händast valitas ühtihižil valičemižil viden voden strokuks. Prezident om armijan päkäsknik i ohjandab irdpolitikal. Hän sijatab mugažo päministran (nece sijatez vahvištab parlament, litv. Seimas).

Litvanman parlamentas (seimas) om 141 deputatad. Deputatoid valitas nellän voden strokuks.

Administrativiž-territorialine jagand

Kacu kirjutuz: Litvanman administrativiž-territorialine jagand.

Litvanma jagadas kümnehe agjaha (litvank. apskritis). Surembad lidnad oma ičenaižed agjad.

Litvanman agjad
#	Agj	Administrativine keskuz	Pind, km²	Ristitišt (2011)^[4], rist.	Rahvahantiheduz, rist./km²
1	Klaipedan agj	Klaiped	5209	339 062	65,09
2	Tel'šäin agj	Tel'šäi	4350	152 078	34,96
3	Šäuläin agj	Šäuläi	8540	301 686	35,33
4	Panevežisan agj	Panevežis	7881	250 390	31,77
5	Utenan agj	Uten	7201	152 004	21,11
6	Tauragen agj	Taurage	4411	110 059	24,95
7	Kaunasan agj	Kaunas	8060	608 332	75,48
8	Vil'nüsan agj	Vil'nüs	9760	810 403	83,03
9	Marijampolen agj	Marijampole	4463	161 649	36,22
10	Alitusan agj	Alitus	5425	157 766	29,08
	Kaik		65 300	3 043 429	46,61

Eläjad

Enamba 83% Litavnman eläjid — litvalaižed, 6,6% — pol'šalaižed, 5,4% — venänikad da 1,3% — vaugedvenälaižed.

Litvalaižed — katoližen jumalanpertin uskojad; Litvanman om völ ortodoksid, protestantid, judaistoid da musul'manoid.

Ižanduz

Litvanman ižanduz kazvab stabiližešti; vl 2006 radotomiden lugu oli 6,1%, infläcii oli 3%. Edel surt finansišt krizisad Venämas (vl 2008) Litvanman torguindan päpartnöran oli Venäma. Nügüd' Litvanman torguindan päpartnör om EÜ. Kaikiš suremb radišt — Ignalinan atomine elektrostancii, kudamb andab 70% valdkundha tehtud elektrust.

Homaičendad

↑ Ristitišt kun augotišel. — Osp.stat.gov.lt. (angl.)
↑ Edel 2015 vot — litvan lit.
↑ Mugažo .eu kuti EÜ:n ühtnii.
↑ Vn 2011 Litvanman rahvahanlugemižen andmused. — Web.stat.gov.lt.

Irdkosketused

Litvanman ohjastusen oficialine sait. (litv.) (angl.)
Litvanman prezidentan oficialine sait. (litv.) (angl.) (fr.) (ven.)
Litvanman parlamentan oficialine sait. (litv.) (angl.) (fr.) (saks.) (ven.)

Litvanma Vikiaitas

	Evropan valdkundad
	Evropan valdkundad Alamad \| Albanii \| Andorr \| Armenii¹ \| Azerbaidžan¹ \| Avstrii \| Bel'gii \| Bolgarii \| Bosnii da Gercegovin \| Čehanma \| Danii \| Estinma \| Francii \| Grekanma \| Gruzii¹ \| Horvatii \| Irlandii \| Islandii \| Ispanii \| Italii \| Kazahstan¹ \| Kipr¹ \| Latvii \| Lihtenštein \| Litvanma \| Lüksemburg \| Mad'jaranma \| Mal't \| Moldov \| Monako \| Mustmägi \| Norvegii \| Pohjoižmakedonii \| Pol'šanma \| Portugalii \| Ročinma \| Romanii \| San Marino \| Saksanma \| Serbii \| Slovakii \| Slovenii \| Suomenma \| Sur' Britanii \| Šveicarii \| Turkanma¹ \| Ukrain \| Vatikan \| Vaugedvenäma \| Venäma¹
	¹ Om Azijas mugažo.

[1] Ristitišt kun augotišel. — Osp.stat.gov.lt. (angl.)

[2] Edel 2015 vot — litvan lit.

[3] Mugažo .eu kuti EÜ:n ühtnii.

[4] Vn 2011 Litvanman rahvahanlugemižen andmused. — Web.stat.gov.lt.

[1]

[2]

[3]

[4]

@@ Rivi 11: / Rivi 11: @@
 | Kart = EU-Lithuania.svg
 | Kel' = [[litvan kel'|litvan]]
-| Valdkundan pämez' = [[Gribauskaite Dalä|Dalä Gribauskaite]]
+| Valdkundan pämez' = [[Dalia Gribauskaitė]]
-| Päministr = [[Butkävičus  Al'girdas|Al'girdas Butkävičus]]
+| Päministr = [[Algirdas Butkevičius]]
 | Religii = [[hristanuskond]]
 | Valüt = [[euro]] (€) (EUR) <ref>Edel 2015 vot — [[litvan lit]].</ref>