Mine sisu juurde

Burundi

Vikipedii-späi
Burundin Tazovaldkund
Republika y'u Burundi (rundikš)
République du Burundi (fr.)
 Flag
 Valdkundznam
Pälidn Giteg
Eläjiden lugu (2018) 11,844,520[1] ristitud
Pind 27,834 km²
Burundin Tazovaldkund Republika y'u Burundi (rundikš) République du Burundi (fr.)
Kel' rundin, francijan
Valdkundan pämez' Evarist Ndajišimije
(Évariste Ndayishimiye)
Päministr hän-žo
Religii hristanuskond
Valüt burundin frank (BIF)
Internet-domen .bi
Telefonkod +257
Aigvö UTC+2

Burundi, täuz' oficialine nimi — Burundin Tazovaldkund (rundikš: Republika y'u Burundi, franc.: République du Burundi), om valdkund Päivnouzmafrikas, üks' kaikiš gollembišpäi mail'mas. Sen politine pälidn om Giteg vspäi 2019, ekonomine pälidn da kaikiš suremb lidn — Bužumbur.

Vl 1962 heinkun 1. päiväl Burundi tedištoiti ripmatomudes Bel'gijaspäi.

Edeline Konstitucii oli hüvästadud kaiken rahvahan referendumal vn 2005 uhokus[2]. Jäl'gmäine Konstitucijan reform om tehtud vn 2018 semendkus vn 2017 referenduman satusiden mödhe, linneb päministran radnikuz, prezidentan strok seičeme vot, monarhijan udessündundan voimudenke.

Geografijan andmused

[vajehta | vajehtada lähtetekst]
Burundin topografine kart.

Burundi om mavaldkundröunoiš Kongon Demokratiženke Tazovaldkundanke päivlaskmas (röunoiden piduz — 233 km), Ruandanke (290 km) pohjoižes, Tanzanijanke päivnouzmas da suvipäivnouzmas (451 km). Ühthine röunoiden piduz — 974 km. Burundi om mererandatoi valdkund.

Valdkund sijadase mägiplatol 1500..2000 m ü.m.t. korktusil. Sen kaikiš korktemb čokkoim om Heh-mägi, 2760 m valdmeren pindan päl. Burundin suvipäivlaskmaine röun mäneb Tanganjik-järvedme (kendäk om kaikiš madalamb sija valdkundas — 772 m valdmeren pindan päl), sen 2000 km² oma burundižed.

Klimat om tropine, man enambal palal om 1300..1600 mm sadegid vodes.

Londuseližed pävarad oma metallad (nikelin mail'man varan 3..5%, platin, kuld, vol'fram, vanadii) da fosforitad.

Ohjandusen form om prezidentine tazovaldkund äjiden partijoiden sistemanke. Valdkundan pämez' om prezident (franc.: Président de la République du Burundi), hän-žo om ohjastusen-ki pämez' da armijan päkäsknik. Kaik rahvaz valičeb händast videks vodeks, ühten kahtenden strokun voimuz om olmas.

Parlament om kaks'kodine. Üläkodi om Senat (franc.: Sénat du Burundi) 37..54 ühtnijanke (2015 — 43), valitas heid videks vodeks (34 — agjoiden valičemižlaudkundad valitas hutulašt da tutsilašt üksin, sen ližaks sihe mülüdas kaik enččed prezidentad, om naižiden 30% kvot). Alakodi om Nacionaline Suim (fr. L'Assemblée Nationale 127 ühtnijanke vspäi 2015). Kaik rahvaz valičeb sen 100 ühtnijad videks vodeks, siš om kvotid: 60% — hutulaižed, 40% — tutsilaižed, 30% — naižed, mugažo Nacionaline valičemižlaudkund ezitab kandidatoid rahvahanvähembusišpäi änestamha.

Burundin parlamentan i prezidentan päjärgvaličendad oliba vn 2020 20. päiväl semendkud. Edel sidä valitihe prezidentad järgkerdan vn 2015 21. päiväl heinkud, Pjer Nkurunziza sai 69,41%, se oli hänen koumanz' strok. Nkurunziza koli 8. heinkud südäimen kurospäi edel tobmuden oigendust, Paskal' Njabenda radoi velgusentäutajaks keskustas. Evarist Ndajišimije-jenaral kändihe prezidentaks vn 2020 kezakun 18. päiväspäi, hän oti vägestust vn 2020 prezidentan valičendoiden ezmäižes turas 71,45% satusenke.

Administrativiž-territorialine jagand

[vajehta | vajehtada lähtetekst]

   Kacu kirjutuz: Burundin administrativiž-territorialine jagand.

Burundiš om 17 agjad (provincijad), ned alajagasoiš 117 kommunaks. Kommunad alajagasoiš 2639 kolin:ha (francijaks znamoičeb «kukkaz»).

Burundiš elädas rundilaižed (heimod: hutulaižed — 81%, tutsilaižed — 16%, lingalaižed — 2%, tvalaižed — 1%), evropalaižed — läz 3000, suviazijalaižed — läz 2000. Om äi emigrantoid susedmaihe (läz 80 tuh. rist. 2000 vodes). Vl 2012 valdkundan ristitišt oli 8 749 000 eläjid[3]. Kaikiš suremb ristitišt om nügüd'.

Religijan mödhe (2008): Riman katolikad — 62,1%, protestantad — 23,9%, islamanuskojad — 2,5%, toižed uskojad — 3,6%, religijan märhapanendata — 7,9%.

Burundin toižed sured lidnad (enamba 30 tuh. ristituid vn 2010 rahvahanlugemižen mödhe, surembaspäi penembha): Bužumbur, Mujing, Rujigi.

Burundin päeksport om kofe, kuld, čai; toine eksport — puvill, nahkad.

  1. Burundin ristitišton endustuz vn 2018 heinkus // Mail'man faktoiden kirj. — Cia.gov. (angl.)
  2. Burundin Konstitucijan tekst constituteproject.org-saital. (angl.)
  3. World Population Prospects, the 2010 Revision (Andmused mail'man ristitištos, vn 2010 revizii). — Esa.un.org. (angl.)



Afrikan valdkundad
Afrikan valdkundad
Afrikan valdkundad
Alžir | Angol | Benin | Botsvan | Burkina Faso | Burundi | Čad | Džibuti | Efiopii | Egipt1 | Ekvatorialine Gvinei | Eritrei | Esvatini | Gabon | Gambii | Gan | Gvinei | Gvinei-Bisau | Jemen1 | Kabo Verde | Kamerun | Kenii | Keskafrikan Tazovaldkund | Komoran Sared | Kongon Demokratine Tazovaldkund | Kongon Tazovaldkund | Kot d'Ivuar | Lesoto | Liberii | Livii | Madagaskar | Malavi | Mali | Marok | Mavrikii | Mavritanii | Mozambik | Namibii | Niger | Nigerii | Ruand | San Tome da Prinsipi | Seišelan Sared | Senegal | Sjerra Leone | Somali | Sudan | Suviafrikan Tazovaldkund | Suvisudan | Zambii | Zimbabve | Tanzanii | Togo | Tunis | Ugand

1 Om Azijas mugažo.