Tunis

Tunisan Tazovaldkund
الجمهورية التونسية
(*Al' Džumhurijja at-Tunisijja*)
Flag;	Valdkundznam;
Pälidn	Tunis-lidn
Eläjiden lugu (2018)	11,516,189 ristitud
Pind	163,610 km²
Kel'	araban
Valdkundan pämez'	Kajis Sajid
Päministr	Naila Buden Romdan
Religii	islam
Valüt	Tunisan dinar (TND)
Internet-domen	.tn, تونس.
Telefonkod	+216
Aigvö	UTC+1

Sil sanal voib olda toižid znamoičendoid; miše nähta niid, tulgat tänna.

Tunis, täuz' oficialine nimi — Tunisan Tazovaldkund (arab.: الجمهورية التونسية Al' Džumhurijja at-Tunisijja), om valdkund Pohjoižafrikas Keskmeren suvirandpolel. Sen pälidn da kaikiš suremb lidn om Tunis-lidn.

Istorii

Vl 1956 keväz'kun 6. päiväl Tunis tedištoiti ripmatomut Francijaspäi.

Jäl'gmäine kudenz' lugul Konstitucii^[2] om väges vspäi 2014.

Geografijan andmused

Tunis om mavaldkundröunoiš Alžiranke päivlaskmas (röunan piduz — 965 km) da Livijanke suvipäivnouzmas (459 km). Ühthine röunoiden piduz om 1424 km. Mererandan piduz om 1148 km.

Tunisan pind om 163 610 km², niiden keskes saum vezid om 5%. Kaikiš korktemb čokkoim om Šambi-mägi, 1544 m valdmeren pindan päl. Kaikiš madalamb čokkoim om Šott el' Gars, −17 m valdmeren pindan al.

Londuseližed pävarad oma kivivoi, londuseline gaz, raudkivend, fosforitad.

Tobmuz

Ohjandusen form om unitarine prezidentiž-parlamentine tazovaldkund. Valdkundan pämez' om prezident (arab.: رئيس الجمهورية التونسية Rajijs al'-Džumhurijat al'-Tunisija), hän-žo armijan päkäsknik. Kaik rahvaz valičeb prezidentad videks vodeks, ühten kahtenden strokun voimuz om olmas.

Palament om üks'kodine Rahvahan Ezitajiden Suim (arab.: مجلس نواب الشعب‎ Madžlis Nuvvāb aš-Šab). Kaik rahvaz valičeb sen 217 ühtnijad videks vodeks. Edel 2011. vot parlament oli kaks'kodine.

Prezidentan valičendad oliba vn 2019 15. sügüz'kud i 13. redukud. Kajis Sajid om valitud 72,71% rezul'tatanke kahtendes turas da radab prezidentan vs 2019 redukun 23. päiväspäi. Parlamentan ühtnijoiden jargvaličendad (2. kucund) oliba tehtud vn 2019 6. päiväl redukud. Hišam Mašiši radoi edeližen päministran (01.09.2020 — 25.07.2021). Naila Buden Romdan om pandud päministran radsijale vn 2021 29. päiväl sügüz'kud ohjastusen formiruindan täht, hän om ezmäine naine valdkundas sil radnikusel.

Administrativiž-territorialine jagand

Kacu kirjutuz: Tunisan administrativiž-territorialine jagand.

Tunisas om 24 agjad (vilajet:ad). Agjad alajagasoiš 264 ümbrikoks (delegacijaks).

Eläjad

Tunisas elädas tunisalaižed, heišpäi 98..99% oma arabialaižed-islamanuskojad. Vl 2014 valdkundan ristitišt oli 10 982 754 eläjad^[3]. Kaikiš suremb ristitišt om nügüd'.

Toižed sured lidnad (enamba 150 tuh. ristituid vl 2004): Sfaks i Sus.

Ižanduz

Tunisan päeksport (2012) om kivivoi, elektromašiništ da vas'kne vanuim, sobad; toine eksport — fosfatad, puvoi.

Homaičendad

Irdkosketused

Tunisan ohjastusen oficialine sait (ministeres.tn). (arab.) (fr.)
Tunisan Ezitajiden Kodin oficialine sait (anc.tn). (arab.) (fr.)

Tunis Vikiaitas

	Afrikan valdkundad
	Afrikan valdkundad Alžir \| Angol \| Benin \| Botsvan \| Burkina Faso \| Burundi \| Čad \| Džibuti \| Efiopii \| Egipt¹ \| Ekvatorialine Gvinei \| Eritrei \| Esvatini \| Gabon \| Gambii \| Gan \| Gvinei \| Gvinei-Bisau \| Jemen¹ \| Kabo Verde \| Kamerun \| Kenii \| Keskafrikan Tazovaldkund \| Komoran Sared \| Kongon Demokratine Tazovaldkund \| Kongon Tazovaldkund \| Kot d'Ivuar \| Lesoto \| Liberii \| Livii \| Madagaskar \| Malavi \| Mali \| Marok \| Mavrikii \| Mavritanii \| Mozambik \| Namibii \| Niger \| Nigerii \| Ruand \| San Tome da Prinsipi \| Seišelan Sared \| Senegal \| Sjerra Leone \| Somali \| Sudan \| Suviafrikan Tazovaldkund \| Suvisudan \| Zambii \| Zimbabve \| Tanzanii \| Togo \| Tunis \| Ugand
	¹ Om Azijas mugažo.

[1] Tunisan ristitišton endustuz vn 2018 heinkus // Mail'man faktoiden kirj. — Cia.gov. (angl.)

[2] Tunisan Konstitucijan tekst constituteproject.org-saital. (angl.)

[3] Tunisan ristitišt. — Tunisan statistikan nacionaline institut (ins.nat.tn). (angl.)

[1]

[2]

[3]