Naro-Fominsk
Lidnanznam |
Flag |
Valdkund | Venäma |
Eläjiden lugu (2024) | 74,493 ristitud |
Pind | 22 km² |
Telefonkod | +7−49 634-x-xx-xx |
Avtokod | 50, 90, 150, 190, 750 |
Aigvö | UTC+3 (MSK+0) |
Naro-Fominsk (ven.: На́ро-Фоми́нск) om Venäman lidn Moskvan agjan suves-suvipäivlaskmas. Se om Naro-Fominskan lidnümbrikon (edel vn 2017 kezakud — rajonan) administrativine keskuz, kaikiš suremb lidn koumespäi. Sai «sodahoštusen lidn»-arvod vl 2009.
Istorii
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Eländpunkt mainitase ezmäižen kerdan vl 1339 kuti Nar (ven.: Нара) Ivan Kalita-ruhtinasen zavetoičendas, nimitihe jogen mödhe. Fominskoje-žilo mainitase Naran sijas vspäi 1654. Se paloi täuzin francižen armijan lähtendan jäl'ghe vl 1812, no oli udessündutadud. Bumagkezerduzfabrikan aluz om pandud Dmitrii Skuratov-pomeššikal ühtes Nikolai Lukinanke vl 1840 Pen' Nar-külänno (ven. Малая Нара) i läz Fominskoje-žilod. Žilo nimitaškanzihe Naro-Fominsk:aks vspäi 1864. Oli makundan keskuseks vspäi 1918. Radnikžilo sai lidnan statusad vn 1926 15. päiväl keväz'kud, mülütihe lähižid külid sil-žo aigal. Toižen mail'man sodan aigan lidn oli okkupiruidud nacistoil vn 1941 lopus (22. reduku — 26. tal'vku), äjad pertid i kanghiden fabrik oliba muretud.
Naro-Fominsk šingotase mašinansauvomižel tegimel (reaktivižiden likutimiden palad, energetine mašiništ), pertinsauvondkombinatal i lämoipalovastaižiden tegesiden kompanijal, trikotažan fabrikal, pakuitesen edheotandoil (alüminiibankad, plastikpakuitez), «Avon»-kompanijan kosmetikan edheotandal, sömtegimištol (lihakombinat, maidtegim). Nevondkundaližen aigan šuukkombinat radoi mugažo.
Geografijan andmused
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Lidn sijadase lidnümbrikon päivnouzmas, Nar-jogen molembil randoil (ven.: На́ра 158 km pitte, Okan hura ližajogi), 180 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Gvozdn'- i Berözovk-joged (ven. Гвоздня, Берёзовка) lanktas Narha lidnas.
Matkad Moskvhasai om seičeme kilometrad pohjoižpäivnouzmha (Uden Moskvan Troickan ümbrik), Moskvan rengazavtotehesai — 53 km pohjoižpäivnouzmha. Toižed lähembaižed lidnad oma Kubink pohjoižhe i Balabanovo (Kalugan agj) suvhe.
Nar-raudtestancii (ven.: Нара) radab lidnan keskuzpalas vspäi 1899 «Moskv (Kijevan päraudtestancii) — Obninsk»-keskustal. «Ukrain»-avtote (M3-trass) om lidnan suvipäivnouzmaižeks röunaks.
Eläjad
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Vn 1939 nevondkundaližen rahvahanlugemižen mödhe lidnan ristitišt oli 31 613 eläjad, vl 1959 — 35 419 eläjad. Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 64 665 ristutud, vn 2021 — 71 121 ristitud. Otab kaht videndest lidnümbrikon ristitištos. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 70..71 tuhad eläjid vll 2002−2009 (71 630 rist. vl 2009).
Rahvahad (2010): venälaižed — 90,5 %, ukrainalaižed — 2,9 %, uzbekad — 1,2 %, toižed rahvahad — 5,4 %.
Ortodoksižen hristanuskondan kuz' pühäpertid[1] oma kaičenus i saudud lidnas: ph. Mikulai-čudonsädajan päjumalanpert' (om saudud vll 1852−1864), jumalanpert' i nell' časounäd. Niiden ližaks Pühän Jumalanmaman Tulendan Pühäpertihe kivine jumalanpert' oli vspäi 1887, sauptihe vl 1935 i rušihe teravas. Mugažo om islaman i protestantizman (baptistad, evangelistad) uskojiden kundoid.
Lapsiden opendusen aluzkundad oma kaks'toštkümne päivkodid (nomer 1..3, 5..7, 9, 12, 13, 19, 20, 62), seičeme keskškolad (nomer 1, 3..7, 9), korrekcine škol, ehtal'ne škol, lapsiden sädamižen kaks' pertid (nomer 1 i 2), lapsiden kaikenvuiččen šingotesen Element-klub-keskuz, čomamahtoiden municipaline Garmonija-škol, čomamahtoiden Romantic Sound-škol lapsiden i täuz'kaznuziden täht, lapsiden keskuzline sportškol. Professionaližen opendusen aluzkundad oma Naro-Fominskan tehnikum[2], privatine Nügüd'aigaine biznes-kolledž[3] i Moskvan agjan medicinižen kolledžan nomer 1 filial[4].
Galerei
[vajehta | vajehtada lähtetekst]-
Joudjuden torg (2019)
-
Ph. Mikulai-čudonsädajan päjumalanpert', vn 2009 nägu
-
Perinataline keskuz (2018)
-
Lidnan istoriž-kodirandantedištandmuzei (2020)
-
Nar-raudtestancii vl 2008. Ühtennimižen torguindkeskusen katuz näguse oiktalpäi
Homaičendad
[vajehta | vajehtada lähtetekst]- ↑ Naro-Fominskan pühäpertid sobory.ru-saital. (ven.)
- ↑ Naro-Fominskan tehnikuman sait (nf-teh.ru). (ven.)
- ↑ Nügüd'aigaižen biznes-kolledžan sait (sbk-life.ru) i sen edeline versii (sbknf.ru). (ven.)
- ↑ Filialan lehtpoled Moskvan agjan medicinižen kolledžan nomer 1 momk.ru-saital. (ven.)
Irdkosketused
[vajehta | vajehtada lähtetekst]- Lidnümbrikon tobmuden sait (nfreg.ru). (ven.)
- Lidnan da lidnümbrikon informaciž-azjaline portal (bizbi.ru). (ven.)
- Lidnan Centr goroda-lugendlehtesen sait (cgnf.ru). (ven.)
Naro-Fominsk Vikiaitas |
Moskvan agjan lidnad | ||
Aprelevk | Balaših | Beloozörskii | Bronnici | Čehov | Černogolovk | Dedovsk | Dmitrov | Dolgoprudnii | Domodedovo | Drezn | Dzeržinskii | Dubn | Elektrogorsk | Elektrostal' | Elektrougli | Fräzino | Golicino | Himki | Hot'kovo | Istr | Ivantejevk | Jahrom | Jegor'jevsk | Kašir | Klin | Kolomn | Korolöv | Kotel'niki | Krasnoarmeisk | Krasnogorsk | Krasnozavodsk | Krasnoznamensk | Kubink | Kurovskoje | Likino-Dulövo | Litkarino | Lobn' | Losino-Petrovskii | Luhovici | Lüberci | Mitišči | Možaisk | Naro-Fominsk | Noginsk | Odincovo | Orehovo-Zujevo | Ozöri | Pavlovskii Posad | Peresvet | Podol'sk | Protvino | Puščino | Puškino | Ramenskoje | Reutov | Rošal' | Ruz | Sergijev Posad | Serpuhov | Solnečnogorsk | Stupino | Šatur | Ščolkovo | Zaraisk | Zvenigorod | Žukovskii | Taldom | Vanh Kupavn | Verei | Vidnoje | Visokovsk | Volokolamsk | Voskresensk | ||