Svazilend

Vikipedii
Hüpähtada: navigacii, Ecind
Svazilendan Kunigahuz
Kingdom of Swaziland (angl.)
Umbuso weSwatini (svaz.)
 Flag
Flag of Swaziland.svg
 Valdkundznam
Coat of arms of Swaziland.svg
Pälidn Mbabane
Eläjiden lugu (2014) 1 106 000[1] ristitud
Pind 17 364 km²
Svazilendan KunigahuzKingdom of Swaziland (angl.)Umbuso weSwatini (svaz.)
Kel' anglijan, svazin
Valdkundan pämez' Msvati III
Päministr Barnabas Sibusiso Dlamini
Religii hristanuskond, paganuz, islam
Valüt Svazilendan lilangeni (SZL)[2]
Internet-domen .sz
Telefonkod +268
Aigvö UTC+2

Svazilend, täuz' oficialine form — Svazilendan Kunigahuz (angl. Kingdom of Swaziland, svazin kelel Umbuso weSwatini), om mererandatoi valdkund Afrikan suvipalas. Sen administrativine pälidn om Mbabane, kunigahan pälidn da parlamentan ištmižsija om Lobamb.

Istorii[redaktiruida | redaktiruida purde]

Vl 1968 sügüz'kun 6. päiväl Svazilend tedoti ripmatomudes Sures Britanijaspäi.

Jäl'gmäine Konstitucijan udištamine oli vl 2005, se oli sätud kunigahan iniciativan mödhe[3].

Geografijan andmused[redaktiruida | redaktiruida purde]

Svazilendan topografine kart.

Svazilend om röunoiš Suviafrikan Tazovaldkundanke suvipäivnouzmas, suves, päivlaskmas da pohjoižes (röunan piduz — 430 km), a mugažo Mozambikanke päivnouzmas (105 km). Ühthine röunoiden piduz om 535 km. Svazilend om mererandatoi valdkund.

Valdkundan kaikiš korktemb čokkoim om Emlembe-mägi, 1862 m valdmeren pindan päl. Kaikiš madalamb čokkoim om Usutsu-jogel, 21 m ülemb mert. Päjogi om Lusutflu (Maputu)-jogi.

Svazilendan klimat märičese korktusel meren pindan päl. Ülähan om ven mägiklimat, alemba om subekvatorialižen klimatan zon. Tropine klimat om alahan. Heinkun lämuz om +12°C, uhokun — +23°C. Paneb sadegid 1200-1400 millimetraspäi vodes päivlaskmal (ven mägiklimat) 500-700 millimetrhasai päivnouzmal alangol.

Kacmata valdkundan pen'he pindha, erazvuitte klimat tob voimust kazda floran 2400 erikoile.

Londuseližed pävarad oma kivihil', asbest, mec, gidroenergii; toižed varad oma kuld da almazad.

Tobmuz[redaktiruida | redaktiruida purde]

Svazilendan parlament Lobambas.

Svazilend om konstitucine monarhii de jure da absolütine monarhii de fakto. Se om unitarine valdkund. Kaik politižed partijad oma kel'tud.

Vspäi 1986 valdkundan pämez' om Msvati III-kunigaz. Nügüd' hän om üks'jäine absolütine monarh Afrikas. Kunigaz paneb päministrad radsijha, kunigaz-žo om armijan päkäsknikaks.

Parlament om kaks'kodine, se vaiše nevob kunigahale. Üläkodi om Senat 30 ühtnijanke (10 heišpäi — alakodi valičeb, 20 — kunigaz paneb). Alakodi om Nacionaline Suim, mülüb 65 ühtnijad (55 — kaikuččes inkhundla:späi, 10 — kunigaz paneb). Valičendad parlamentha oleldas kerdan vides vodes. Parlamentan ühtnikoiden keskes naižid pidab olda enamba 30 procentad.

Vl 2013 sügüz'kun 20. päiväl parlamentan järgvaličendad oliba.

Administrativiž-territorialine jagand[redaktiruida | redaktiruida purde]

   Kacu kirjutuz: Svazilendan administrativiž-territorialine jagand.

Svazilendan Kunigahuz alajagase 4 agjaha (regionha, ümbrikho). Agjad alajagase 12 municipalitetha, a ned — 55 inkhundl:aha (äilugu tinkhundla).

Eläjad[redaktiruida | redaktiruida purde]

Svazilendas elädas svazilaižed.

Svazilendan sured lidnad (enamba 60 tuh. ristitud vl 2012, surembaspäi penembha): Manzini (ekonomine pälidn), Mbabane (administrativine pälidn). Toižiš 18 lidnoiš ristitišt om penemb mi 10 tuhad ristitud.

Ižanduz[redaktiruida | redaktiruida purde]

Vl 2012 Svazilendan päeksport oli sahar (21%), fruktad (15%), odorantad (14%), sobad (12%); toine eksport — cellüloz, elektromašiništ, kuld.

Suviafrikan Tazovaldkund om Svazilendan pätorguindpartnör (kunigahusen 60% eksportad da 80% importad).

Homaičendad[redaktiruida | redaktiruida purde]

  1. Swaziland. — International Monetary Fund (imf.org). (angl.)
  2. Mugažo kävutadas suviafrikan randad.
  3. Svazilendan Konstitucii (2005). — Indexmundi.com. (angl.)

Irdkosketused[redaktiruida | redaktiruida purde]


Afrikan valdkundad
Afrikan valdkundad
Alžir | Angol | Benin | Botsvan | Burkina Faso | Burundi | Čad | Džibuti | Efiopii | Egipt1 | Ekvatorialine Gvinei | Eritrei | Gabon | Gambii | Gan | Gvinei | Gvinei-Bisau | Jemen1 | Kabo Verde | Kamerun | Kenii | Keskafrikan Tazovaldkund | Komoran Sared | Kongon Demokratine Tazovaldkund | Kongon Tazovaldkund | Kot d'Ivuar | Lesoto | Liberii | Livii | Madagaskar | Malavi | Mali | Marok | Mavrikii | Mavritanii | Mozambik | Namibii | Niger | Nigerii | Ruand | San Tome da Prinsipi | Seišelan Sared | Senegal | Sjerra Leone | Somali | Sudan | Suviafrikan Tazovaldkund | Suvisudan | Svazilend | Zambii | Zimbabve | Tanzanii | Togo | Tunis | Ugand

1 Om Azijas mugažo.