Samba-kargun festival': CoburgCabana Samba Parade-aigtego Koburg-lidnas, Bavarii-federacijanma, Saksanma, 14. heinku 2024. Video om 9 min 30 s hätkte. Image description / Oписание изображения in English / на русском.
Täs voib nähta medijan valitud failoid formitamha Vikipedijan jagusen Pälehtpol't / Здесь можно увидеть избранные файлы мультимедиа, иллюстрирующие Заглавную страницу раздела Википедии на вепсском языке.
Täuz' päiväižen pimitez realižes aigas, om fil'mdüd Evropižen Suvižen observatorijan (ESO:n) La Sil'j-observatorijaspäi vn 2019 2. heinkud, viž vot tagaz. La Sil'j om ühteks koumes ESO:n observatorijaspäi rahvahatomas Atakam-mas, sijadase 600 km pohjoižhe Santjagospäi, Čilin keskuzpalan pohjoine. Se pimitez tegese, konz Kudmaine katab Päiväižen loštajad pindad i muga kändab päiväd öks. Videon hätkeližuz om 4 min 4 s, 4. heinku 2019, tegi A. Santerne (ESO).
Nece om lühüd video Vaugedvenämas. Tämbäi (3. heinkud) om Vaugedvenäman ripmatomuden päiv (vaug.: Дзень Незалежнасці Рэспублікі Беларусь, ven.: День независимости Республики Беларусь), se-žo Tazovaldkundan päiv (Дзень Рэспублікі). Se om valdkundaline praznik i lebupäiv, oigendase Minskan päzutandan voz'päiväl Saksanman okkupacijaspäi vl 1944 (vll 1991−1996 znamoitihe 27. heinkud, suverenitetan deklaracijan voz'päiväl). Videon hätkeližuz om 4 min 11 s, 15. sulaku 2019.
Keilan vezilanktendan (est.: Keila juga kuden metrad kortte, 70 m levette) i usadiban (Keila-Joa mõis, saks.: Schloß Fall «Fall'-zamk») ühthižed nägud dronaspäi penes Keila-Joa-žilos, Tallidnan päivlaskmaine ezilidn, Harju-makund, Estinman lodeh, vn 2022 kezakun augotiž. Video om 1 min 1 s hätkte.
«Ristit kinoapparatanke» (ven.: Человек с кино-аппаратом, ukr.: Людина з кіноапаратом) om vn 1929 nevondkundaline eksperimentaline dokumentaline bigifil'm sel'ktata süžetata. Se om tundištadud 21. voz'sadal ühteks parahimiš fil'mišpäi mail'mas, dokumentaližiden fil'miden i Ukrainan fil'miden keskes mugažo. Tegi VUFKU-kompanii (Kaiken Ukrainan fotokinoohjanduzkund, radoi vll 1922−1930). Režissör i scenarist Dziga Vertov. Fil'mdand mäni Odessan, Kijevan i Moskvan irdoil da edheotandoil. Venäkel'ne fil'm, kogoneb lühüdoiš dokumentaližiš fragmentoišpäi, starinoitas nügüd'aigaižen lidnan elos. Om operatoran i montažan tehnikoiden enciklopedijaks. Ozutase, kut voib konstruiruida toziolendad järgeližen fiksiruindan sijas, ei ole titroid specialižešti ližadamha tarkust videorivehe. Videon hätkeližuz om 1 čas 7 min 7 s.
Orelan tora (ven.: Орловская битва) om vn 1943 nevondkundaline täuz'piduzline dokumentaline fil'm Orelan strategižes tungendoperacijas. Se tora om tetab Operacii Kutuzov-nimenke mugažo, zavodihe Toižen mail'man sodan ramuziš vn 1943 12. päiväl heinkud, 81 vot tagaz. Fil'man režissörad Rafail Gikov, Lidija Stepanova. Video om 48 min 35 s hätkte.
Vn 1915 «Kadoi princ»-romanan (angl.: The Lost Prince) ezmäižen palan änetuz. Kirjan tegii om britaniž-amerikaine Frensis Eliza Hodžson Börnett-kirjutainaine (Frances Eliza Hodgson Burnett, 1849−1924). Audion hätkeližuz om 13 min 46 s, 19. semendku 2009, om ottud librivox.org-saitalpäi.
Jogavoččen Tur de Frans-aigtegon baskan velosipedistoiden edestuz baskankel'žesIkusgela-openduzsaitaspäi, ližatud subtitroidenke. Videon hätkeližuz om 1 min 22 s, 9. heinku 2024.
Video Köl'n-lidnan 17. voz'sadan rekonstruiruidud näguiš, Pohjoine Rein da Vestfalii-federacijanma, Saksanma. Joudjaline Köl'n-lidn oli torguindan znamasižeks keskuseks sil aigal. Video om 31 sekundad hätkte, 24. uhoku 2019, tegi ZDF-kompanii Terra X-TV-oigendusen täht.
Pertin panendan mantazole i sauvomižen vitkotud kuvaduz Cürih-lidnas, Cürihan kanton, Šveicarii, vn 2020 sulakuspäi vn 2022 kül'mkuhusai. Video om 2 min 28 s hätkte, 31. keväz'ku 2023, tegi Construction Camera Sietec Swiss.
«Vaugedverižen aznoičend» (angl.: A Blonde's Revenge) om vn 1926 amerikaine lühüdpiduzline bigifil'm komedii-žanras. Prodüser Mak Sennet, režissör kanadalaine Del Lord. Vändi pärolid Ben Törpin-komik. Video om 19 min 55 s hätkte.
Etik digitaližes medicinas: sel'gitai video ratud intellektan kävutandoiš medicinan sferas i sen irgusen märas, 14. eloku 2023. Video om 1 min 37 s hätkte, tegi KI-Campus.
Sel'gitai video valdmeren redustoitandan plastmassal polhe plastikbutulkoišpäi, 23. heinku 2018. Ned butulkad mülüdas löutud kül'bendrandoil kaluiden kümnikha. Joga vodel Evropan täuz'kaznu eläi job 73 butulkad vet. Se kontinent om kaikiš järedamb plastikredustoitai mail'mas, üks' million tonnoid vodes. Video om 1 min 27 s hätkte, tegi Surfrider Foundation Europe.
Fil'mdud dronaspäi video veden kodviden distancižes keradamižes Verde-jogespäi (angl.: Verde River) toižen dronan abul (kulutandkvadrokopter DJI Phantom 4 Pro), tundmatoi valdkund, 2. keväz'ku 2017. Video om 2 min 59 s hätkte, tegi Doug Von Gausig-kävutai.
Nagoi-lidnan fil'mdüd järgeliženke pigudenke pigustadud video (giperlaps), Japonii, 2. kezaku 2018. Video om 1 min 28 s hätkte, tegi filmhaltig-kävutai.
«Koumes minutas Man keskusennoks» (angl.: Three minutes to the centre of the Earth) om sel'genzoitai video meiden planetan strukturas. Videon hätkeližuz om 3 min 33 s, 27. heinku 2023, tegi Royal Society (London).
Vägestusen parad Parižan päzutandan jäl'ghe vl 1944, Toižen mail'man sodan aigan. Videon hätkeližuz om 8 min 41 s, 20. eloku 1944, tegi US National Archives.
Ühthižed nägud Džimelid-mägelpäi (saks.: Dschimels «kaks'jaižed» latinan kelen gemellus-sanaspäi, 2781 m i 2777 m ü.m.t., Samedan-lidnankund i Bergün Filizur-kund Graubünden-kantonan suvipäivnouzmas, Šveicarii, 28. eloku 2022. Videon hätkeližuz om 2 min 50 s.