Italijan valdkundaline «Italijalaižiden pajo»-gimn (vai «Italijan velled», «Mamelin gimn», ital.: Il Canto degli Italiani / Fratelli d'Italia / Inno di Mameli). Se om sätud vl 1847, faktine vspäi 1946, oficialine vspäi 2017. Kirjuti muzikad Mikele Novaro (Michele Novaro), tegi runoid Goffredo Mameli. Edesti muzikad Italijan sodamerilaivišton orkestr (Banda musicale della Marina Militare) vl 2006. Audio om 1 min 32 s hätkte. Image description / Oписание изображения in English / на русском.
Täs voib nähta medijan valitud failoid formitamha Vikipedijan jagusen Pälehtpol't / Здесь можно увидеть избранные файлы мультимедиа, иллюстрирующие Заглавную страницу раздела Википедии на вепсском языке.
Lapsiden kaičendan päivän (1. kezakud) pranzuičend Joruban akademijas (baziruiše Ibadan-lidnas, Nigerii) Joruban Vikimedijan kävutajiden joukunke, 27. semendku 2021. Video om 13 min 51 s hätkte.
«Gaučo» (angl.: The Gaucho) om vn 1927 amerikaine ozaitelemižiden bigifil'm. Fil'mdand mäni Argentinas, režissör F. Ričard Džons. Vändiba pärolid Duglas Ferbenks (ogerikoiden joukun Gaučo-lider, mugažo fil'man scenarist i prodüser), Lupe Velez (neižne mägiden pautkilpäi). Video om 1 čas 35 min 22 s hätkte.
Italijan valdkundaline «Italijalaižiden pajo»-gimn (vai «Italijan velled», «Mamelin gimn», ital.: Il Canto degli Italiani / Fratelli d'Italia / Inno di Mameli). Se om sätud vl 1847, faktine vspäi 1946, oficialine vspäi 2017. Kirjuti muzikad Mikele Novaro (Michele Novaro), tegi runoid Goffredo Mameli. Edesti muzikad Italijan sodamerilaivišton orkestr (Banda musicale della Marina Militare) vl 2006. Audio om 1 min 32 s hätkte.
Ročinman valdkundaline «Oled amuine, oled joudjaline»-gimn (roč.: Du gamla, Du fria), om sätud vll 1844 i 1910. Tegi runoid Rihard Dübek (Richard Dybeck) ročin amuižele rahvahanmuzikale. Edesti muzikad AÜV:oiden sodamerilaivišton orkestr (United States Navy Band) vl 1994. Audio om 1 min 28 s hätkte.
Perun valdkundaline «Rahvahaline marš»-gimn (isp.: Marcha Nacional del Perú), om sätud konkursan mödhe vl 1821, oficialine vspäi 1822. Kirjuti muzikad Hose Bernardo Al'sedo (José Bernardo Alcedo), tegi runoid Hose de la Torre Ugarte (José de la Torre Ugarte). Edesti muzikad AÜV:oiden sodamerilaivišton orkestr (United States Navy Band). Audio om 3 min 9 s hätkte.
Avstraline Deril Breitveit-rokpoppajatai (Daryl Braithwaite, muzikkar'jer vspäi 1967) edestab ičeze ut Love Songs-singlad, MEMO-müzikholl (MEMO Music Hall), Mel'burn, Viktorii-štat, Avstralii, 24. heinku 2020. Video om 3 min 17 s hätkte.
«Sita pajatab blüzad» (angl.: Sita Sings the Blues) om vn 2008 amerikaine täuz'piduzline mul'tfil'm. Režissör, prodüser, scenarist i montažan tegii om Nina Peili (Nina Paley). Fil'man süžet oti indižen «Ramajan»-eposan istorijad Ramas da Sitas aluseks, Peilin avtobiografine istorii keskustab sidä. Sita edestab 1930-nziden voziden amerikaižen Annett Henšou-džazpajatajan pajoid. Video om 1 čas 21 min 31 s hätkte.
Islandijan valdkundaline «Voi meiden man Jumal»-gimn (isl.: Ó Guð vors lands), vai muite «gimn» (isl.: Lofsöngur). Se om sätud vl 1874, om vahvištadud oficialižeks vl 1944. Kirjuti muzikad Sveinbjörn Sveinbjörnsson, tegi runoid Mattias Johumsson (Matthías Jochumsson). Edesti muzikad AÜV:oiden sodamerilaivišton orkestr (United States Navy Band) vn 2003 semendkus. Audio om 1 min 39 s hätkte.
Christopher Street Day Köln 2022-aigtego, ülenpäižusen parad, Köl'n, Pohjoine Rein da Vestfalii-federacijanma, Saksanma, 3. heinku 2022. Video om 1 min 23 s hätkte.
Hubble Ultra Deep field-projekt («Habblan üläsüvä pöud») oli tähthakahan taivhan kaikiš süvemb tedoiduz kaikes aigas. NASA:n i EKA:n kosmine Habbl- i NASA:n kosmine Spitcer-teleskopad ühtištiba naprindoid löudamha ühesad kaikiš pen't da tuhlakad galaktikad edahaižes Kaikuses. Foto: EKA/Habbl (M. Kornmesser & L. L. Kristensen (Christensen)), Hubble Ultra Deep Field i GOODS-lendused: NASA, ESA i F. Sammers (Summers, STScI), 6. sügüz'ku 2007. Video om 4 min 59 s hätkte.
Pagenikad Mad'jaranmanBudapešt-pälidnan Keleti-päraudtestancijal: «Saksanma, abutagat meile!», 2. sügüz'ku 2015. Tämbäi (20. kezaku) om Mail'man pagenikan päiv (angl.: World Refugee Day). Video om 1 min 30 s hätkte.
Tämbäi (21. kezakud) om Rahvahidenkeskeine jogan päiv (angl.: International Day of Yoga), oigendase ÜRO:n taričendan mödhe vspäi 2015. Video vn 2018 päiväs om 3 min 56 s hätkte, 29. kezaku 2018.
Eternal Father, Strong to Save («Igähine Tat, vägev päzutamha» anglijan kelespäi) om AÜV:oiden sodamerivägiden gimn, edesti United States Navy Band Sea Chanters kožundan Korejan sodas 59. voz'päiväl Arlingtonan nacionaližel kaumžomal, Virginii-štat, AÜV, 27. heinku 2012. Tämbäi, 25. kezakud, om Rahvahidenkeskeine merimehen päiv (International Day of the Seafarer). Video om 1 min 1 s hätkte, 6. eloku 2012.
Madagaskaran valdkundaline «Voi meiden armaz Tatanma!»-gimn (malagas.: Ry Tanindrazanay malala ô!). Se om sätud vl 1958 i om vahvištadud oficialižeks vl 1959. Kirjuti muzikad Norbert Ragarizoa (Norbert Raharisoa), tegi runoid Ragajason-pastor (Pasteur Rahajason). Edesti muzikad AÜV:oiden sodamerilaivišton orkestr (United States Navy Band), 19. reduku 2004. Audio om 1 min 2 s hätkte.
Seišelan Sariden valdkundaline «Libum ühtes, kaik seišelalaižed»-gimn (seiš.: Koste Seselwa, angl.: Join together all Seychellois). Se om sätud konkursan mödhe vl 1996 i om vahvištadud oficialižeks sil-žo vodel. Kirjutiba muzikad da runoid David Fransua Mark Andre (David François Marc André) i Džordž Čarlz Robert Pejet (George Charles Robert Payet). Edesti muzikad AÜV:oiden sodamerilaivišton orkestr (United States Navy Band), 26. heinku 2011. Audio om 1 min 7 s hätkte.
Kanadan valdkundaline «O Kanad»-gimn (angl.: O Canada, franc.: Ô Canada), om sätud francijan kelel vl 1880. Oficialine vspäi 1980, de-fakto oli vspäi 1939. Anglijankel'ne versii om vspäi 1908, sen tekst ei ole francijan versijan känduseks, jäl'gmäine toižend om vahvištadud vl 2018. Kirjuti muzikad Kaliksa Lavalle (Calixa Lavallée), tegi francijan runoid Adol'f-Bazil' Rutje (Adolphe-Basile Routhier), anglijan runoid Robert Stenli Uir (Robert Stanley Weir). Edesti muzikad AÜV:oiden sodamerilaivišton orkestr (United States Navy Band) läz vn 2003 semendkud. Audio om 1 min 19 s hätkte.
Suvisudanan valdkundaline «Suvisudan oh ka!»-gimn (angl.: South Sudan Oyee!). Se om sätud i valitud konkursan mödhe vl 2010, om oficialižeks gimnaks vspäi 2011. Sanoiden tegii om tundmatoi. Kirjutiba muzikad Džuban universitetan opendajad i üläopenikad. Edesti muzikad AÜV:oiden sodamerilaivišton orkestr (United States Navy Band) vn 2012 semendkus. Audio om 1 min 17 s hätkte.
America the Beautiful («Amerik om čomakulu» anglijan kelespäi) om amerikaine patriotine pajo AÜV:oiden Ripmatomuden päiväle (4. heinku), kaikiš tetabambišpäi. Sai populärižust vspäi 1929, taritihe sidä olijan AÜV:oiden gimnan vajehtusen täht 1960-nzil vozil. Semüel Uord kirjuti jumalanpertin pajod (muzik i sanad) vl 1882, vajehtihe sanoid Ketrin Li Beits-literatoran runoil vl 1895 (koume i nügüdläine hänen redakcii tegihe vl 1912). AÜV:oiden sodamerivägiden orkestr (US Navy Band) edesti pajod. Video om 3 min 43 s hätkte, 4. heinku 2019.
Maori-rahvahan pofiri-tervhensädand (maor.: pōwhiri / pōhiri), om edestadud britanižen (anglijalaižen) Ed Širan-pajatajan edes hänen tulendan aigan Udhe Zelandijha vl 2018 muzikturan augus. Tämbäi (14. heinku 2023) om Matariki-praznik, oigendase joga uden voden zavodindas maorin Kudmaižen kalendarin mödhe. Video om 15 min 46 s hätkte, OklendanMount Smart Stadium, 26. keväz'ku 2018.
Mamo, ne plač-pajo («Mam, ala itke») Evromaidanan žertvoiden muštoks, Ukrain. Muzikan kirjutai i artist: Tiana Roz (Тіана Роз), sanad: Oksana Maksimišin-Korabel' (Оксана Максимишин-Корабель). Video om 4 min 27 s hätkte, 4. keväz'ku 2014.
Kul'turkeskusen nägud dronaspäi (alb.: Pallati i Kulturës) AlbanijanTiran-pälidnas, 18. reduku 2020. Se om letud vll 1960−1966 i sijadase Skanderbegan torgul kesked kaitud istorižiden sauvusiden ansamblid. Nacionaline operan, baletan da rahvahankargun teatr (alb.: Teatri Kombëtar i Operas, Baletit dhe Ansamblit Popullor, TKOB / TKOBAP) i Albanijan nacionaline kirjišt (Biblioteka Kombëtare e Shqipërisë) ratas siš. Video om 2 min 41 s hätkte.
Matk PortugalijanLissabon-pälidnadme sen suvipäivlaskmaižes Belem-rajonaspäi, Lissabonan tramvaiverk (port.: Rede de elétricos de Lisboa). Video om 1 min 45 s hätkte, 12. heinku 2016.
