Mine sisu juurde

Mavrikii

Vikipedii-späi
Mavrikijan Tazovaldkund
Republik Moris (mavrik.)
République de Maurice (fr.)
Republic of Mauritius (angl.)
 Flag
 Valdkundznam
Pälidn Port Lui
Eläjiden lugu (2018) 1,364,283[1] ristitud
Pind 2,040 km²
Mavrikijan Tazovaldkund Republik Moris (mavrik.) République de Maurice (fr.) Republic of Mauritius (angl.)
Kel' eile oficiališt kel't (mavrikijan, bhodžpuri, anglijan, francijan)
Valdkundan pämez' Pritviradžsing Ropun
Päministr Pravind Džagnot
Religii induizm, hristanuskond, islam
Valüt Mavrikijan rupii (MUR)
Internet-domen .mu
Telefonkod +230
Aigvö UTC+4

Mavrikii (mavrik.: Moris [moʁis], bhodž.: मारिशस Māriśasa, franc.: Maurice [mɔʁis, moʁis], angl.: Mauritius [məˈrɪʃ(i)əs, mɔːˈrɪʃ(i)əs]), täuz' oficialine nimituz — Mavrikijan Tazovaldkund (mavrikijan kelel: Republik Moris, franc.: République de Maurice, angl.: Republic of Mauritius), om sar'hine valdkund Päivnouzmaižes Afrikas. Pälidn da kaikiš suremb lidn om Port Lui.

Vl 1968 keväz'kun 12. päiväl Mavrikii tedištoiti ičeze ripmatomudes Sures Britanijaspäi. Sil-žo päiväl nügüdläine Konstitucii[2] tuli väghe.

Geografijan andmused

[vajehta | vajehtada lähtetekst]
Mavrikijan topografine kart.

Ümbärtud korallrifil Mavrikii sijadase 900 km päivnouzmpolehe Madagaskaran keskusespäi ühtennimižel sarel (valdkundan tobj pala, 1865 km²) da penil sarištoil. Kaik ned mülüdas Maskarenan sarihe vulkaniženke augotižlibundanke.

Matkad Mavrikii-sarespäi francižhe Reün'jon-sarhesai om 200 km suvipäivlaskmpolehe, Indijhasai — läz 3950 km pohjoižpäivnouzmpolehe. Mavrikijan randad lainištab Indine valdmeri 177 km randanpirdanke.

Kaikiš korktemb čokkoim om Piton-mägi, 828 m meren pindan päl. Sadad jogid jokstas Mavrikii-saredme.

Klimat om tropine neps mussonine. Vodes om lühüd kuiv sezon (sügüz'ku-kül'mku). Voz'aigoiden vajehtuz om olmas, no kaikiden kaclemižen voziden lämuden minimum om +10 C°. Vodes paneb sadegid 900 mm randpolel, 1500 mm mägištol. Merelahtiden randištoil keskmäine lämuz om +22..+27 C° vodes läbi.

Londuseližed varad oma kala i väghine mahuz.

Politine sistem

[vajehta | vajehtada lähtetekst]
Mavrikijan parlamentan pert' Port Luiš.

Ohjandusen form om unitarine parlamentine tazovaldkund. Valdkundan da ohjastusen pämez' om prezident (franc.: Président de la République de Maurice, angl.: President of the Republic of Mauritius). Parlamentan ühtnijad valitas händast videks vodeks päministran nevondan mödhe, strokuiden lugu om röunatusita, no vaiše kaks' prezidentad seičemespäi ištuiba kahtenden strokun palad. Üks' varaprezident om prezidentale abuhu. Prezidentan rezidencii (angl. State House «Valdkundaline pert'») sijadase Port Luin ezilidnas, Mok-küläs.

Käskusenandai tobmuz om üks'kodine parlament. Se om Nacionaline Suim (franc.: Assemblée nationale, angl.: National Assembly) 70 ezitajanke videks vodeks, heiden keskes 62 — kaiken rahvahan valičendümbrikoišpäi, 8 — pandud valičemižlaudkundal vähembusiden ezitajad.

Mavrikijan päjärgvaličendad oliba vn 2019 7. päiväl kül'mkud, sidä kesken änestadihe parlamentan ühtnijoid. Prezidentan valičendad oliba parlamentas vn 2019 2. päiväl tal'vkud, Pritviradžsing Ropun sai vägestust da radab prezidentan siš-žo päiväspäi. Pravind Džagnot om päministran vs 2017 vilukun 23. päiväspäi.

Administrativiž-territorialine jagand

[vajehta | vajehtada lähtetekst]

   Kacu kirjutuz: Mavrikijan administrativiž-territorialine jagand.

Mavrikii jagase 9 ümbrikoks (kaik ned oma Mavrikii-sarel) da 3 rippujaks territorijaks (pened sarištod da sared).

Mavrikijas elädas mavrikijalaižed. Vn 2014 heinkus valdkundan ristitišt oli 1 261 208 eläjad[3]. Kaikiš suremb ristitišt om nügüd'.

Uskondan mödhe (2011): induistad — 48,5%, riman katolikad — 26,3%, toižed hristanuskojad — 6,4%, islamanuskojad — 17,3%, toižed uskojad — 0,6%, religijatomad — 0,7%, märhapanendata — 0,2%.

Toižed sured lidnad (enamba 80 tuh. ristituid vl 2010, surembaspäi penembha): Roz Hill, Vakoa Feniks, Kürpip, Katre Borne. Kaik om 20 lidnad enamba mi 10 tuhad eläjidenke.

Mavrikijan päeksport om sobad da alused puvillaspäi (läz 40%), kala (15%), sahar (12%); toine eksport — alüminii, diamantad, zelläd, parfümerii.

  1. Mavrikijan ristitišton endustuz vn 2018 heinkus // Mail'man faktoiden kirj. — Cia.gov. (angl.)
  2. Mavrikijan Konstitucii möhembaižidenke vajehtusidenke valdkundan parlamentan mauritiusassembly.govmu.org-saital. (angl.)
  3. Ristitišton endustuz vl 2014 heinkun 1. päiväl // Ristitišt da eläb statistik. — Mavrikijan Statistikan radnikoičend (statsmauritius.govmu.org). (angl.)



Afrikan valdkundad
Afrikan valdkundad
Afrikan valdkundad
Alžir | Angol | Benin | Botsvan | Burkina Faso | Burundi | Čad | Džibuti | Efiopii | Egipt1 | Ekvatorialine Gvinei | Eritrei | Esvatini | Gabon | Gambii | Gan | Gvinei | Gvinei-Bisau | Jemen1 | Kabo Verde | Kamerun | Kenii | Keskafrikan Tazovaldkund | Komoran Sared | Kongon Demokratine Tazovaldkund | Kongon Tazovaldkund | Kot d'Ivuar | Lesoto | Liberii | Livii | Madagaskar | Malavi | Mali | Marok | Mavrikii | Mavritanii | Mozambik | Namibii | Niger | Nigerii | Ruand | San Tome da Prinsipi | Seišelan Sared | Senegal | Sjerra Leone | Somali | Sudan | Suviafrikan Tazovaldkund | Suvisudan | Zambii | Zimbabve | Tanzanii | Togo | Tunis | Ugand

1 Om Azijas mugažo.