Suvisudan

Suvisudanan Tazovaldkund
Republic of South Sudan

Flag	Valdkundznam
Pälidn	Džub
Eläjiden lugu (2018)	10,204,581 ristitud
Pind	619,745 km²
Kel'	anglijan
Valdkundan pämez'	Salva Kiir
Päministr	eile olmas
Religii	paganuz, hristanuskond
Valüt	suvisudanan funt (SSP)
Internet-domen	.ss
Telefonkod	+211
Aigvö	UTC+3

Suvisudan, täuz' oficialine nimituz — Suvisudanan Tazovaldkund (angl.: Republic of South Sudan), om mererandatoi valdkund Päivnouzmaižes Afrikas. Sen pälidn da kaikiš suremb lidn om Džub.

Istorii

Vl 2011 heinkun 9. päiväl Suvisudan tedištoiti ičeze ripmatomudes Sudanaspäi kaiken rahvahan referenduman jäl'ghe Sudanan kaikel territorijal. Hüvästadud edelpäi (7. heinku) parlamental jäl'gmäine Konstitucii tuli väghe sil-žo päiväl, se om väges voziden 2013, 2015 i 2018 vajehtusidenke.

Edel ripmatomut vozil 1955−1972 da 1983−2005 kaks' Rahvahanikoiden sodad oli Sudanas, arabižen Pohjoižen da muzaverižen Suven keskes, sidä kesken kivivoin löudmižsijiden tagut. Vspäi 2005 Suvisudan oli avtonomijan Sudanas.

Geografijan andmused

Suvisudanan reljefan kart.

Suvisudan om mavaldkundröunoiš Sudananke pohjoižes (röunan piduz — 2184 km), Efiopijanke päivnouzmas (934 km), Kenijanke (232 km), Ugandanke (435 km) da Kongon Demokratiženke Tazovaldkundanke (639 km) suves, Keskafrikan Tazovaldkundanke päivlaskmas (989 km). Ühthine röunoiden piduz om 5413 km. Suvisudan om mererandatoi valdkund.

Valdkundan tobjan palan reljef om alangoikaz, äi soid. Alangod oma sebatud korktoil mägil suvespäi. Valdkundan kaikiš korktemb čokkoim om Kinjeti-mägi, 3187 m valdmeren pindan päl. Kaikiš pidembad joged oma Vauged Nil da sen ližajoged.

Klimat om ekvatorialine. Mägipautkil om äi mecoid, alangištoil om nituid. Vihmoiden sezonan aigan (semendku-reduku) paneb sadegid 700 mm pohjoižes da 1400 mm suvipäivlaskmas.

Londuseližed pävarad oma kivivoi, raudkivend, hrom, vas'k, cink, vol'fram, kuld, hobed, mec da gidroenergii.

Politine sistem

Ohjandusen form om federaline prezidentine tazovaldkund. Valdkundan pämez' om prezident (angl.: President of the Republic of South Sudan), hän-žo om armijan päkäsknik. Prezident paneb varaprezidentad (ičeze ezitajad) da ohjastusen ministrid radsijha. Kaik rahvaz valičeb prezidentad nelläks vodeks. Vl 2011 kaik oli 29 ministrust ohjastuses.

Parlament om kaks'kodine Nacionaline Suim. Üläkodi om Štatoiden Ezitaikund (angl.: Council of States) 50 ühtijanke, kaikiden štatoiden käskusenandajad suimad da ohjastused oigetas ezitajid sihe. Alakodi om Nacionaline Käskusenandai Suim (angl.: National Legislative Assembly), kaik rahvaz valičeb sen 170 ühtnijad nelläks vodeks.

Ezmäižed pävaličendad (prezidentan da parlamentan) oliba vl 2010 sulakun 11.-15. päivil, edel ripmatomut. Salva Kiir om nügüdläine prezident, sai 92,99%, se om hänen kahtenz' strok, no ühtenz' ripmatomuden jäl'ghe. Pidestunuded sodan tagut pävaličendad lindäs vl 2021.

Administrativiž-territorialine jagand

   Kacu kirjutuz: Suvisudanan administrativiž-territorialine jagand.

Valdkund jagase 10 agjaks (angl.: state). Ned alajagasoiš 76 ümbrikoks (angl. county).

Eläjad

Suvisudanas elädas suvisudanalaižed. Pagištas sijaližil kelil, niid om 68. Vn 2014 heinkus valdkundan ristitišt oli 11 562 695 eläjad.

Toižed sured lidnad (enamba 100 tuh. ristituid vl 2010, surembaspäi penembha): Jei, Vau, Malakal', Aveil'.

Ižanduz

Suvisudanan päeksport om kivivoi; toine eksport — pumaterialad.

Venäman organizacijoil ei ole ezitaikundoid Suvisudanas, erašti ned mödas azegištod sihe.

Irdkosketused

• Suvisudanan Tazovaldkundan ohjastusen informacine sait (goss-online.org). (angl.)
• Vn 2011 goss-online.org-saitan arhiv swap.stanford.edu-saital. (angl.)
• Suvisudanan informacine i statistikan radnikoičendan sait (ssccse.org). (angl.)