Bel'gii

Vikipedii
Jump to navigation Jump to search
Bel'gijan Kunigahuz
Koninkrijk België (alam.)
Royaume de Belgique (fr.)
Königreich Belgien (saks.)
 Flag
Flag of Belgium.svg
 Valdkundznam
Great coat of arms of Belgium.svg
Pälidn Brüssel'
Eläjiden lugu (2018) 11 570 762[1] ristitud
Pind 30 528 km²
Bel'gijan Kunigahuz Koninkrijk België (alam.) Royaume de Belgique (fr.) Königreich Belgien (saks.)
Kel' alaman, francijan, saksan
Valdkundan pämez' Filipp I
Päministr Šarl' Mišel'
Religii ateizm, hristanuskond
Valüt evro (€) (EUR)[2]
Internet-domen .be[3]
Telefonkod +32
Aigvö tal'vel UTC+1,
kezal UTC+2

Bel'gii (alam.: België, franc.: Belgique, saks.: Belgien), täuz' oficialine nimi — Bel'gijan Kunigahuz, om valdkund Evropan päivlaskmas, Pohjoižmeren randal. Pälidn da kaikiš suremb lidn om Brüssel'.

Vspäi 1949 om PAKO:n ühtnii (alusenpanijaks). Vspäi 1957 om EÜ:n ühtnijan (mugažo ühteks alusenpanijoišpäi).

Istorii[redaktiruida | redaktiruida purde]

Vn 1830 4. päiväl redukud Bel'gii tedoti ičeze ripmatomudes Alamaišpäi.

Geografijan andmused[redaktiruida | redaktiruida purde]

Bel'gijan topografine kart.

Bel'gijal oma mavaldkundröunad Alamaidenke pohjoižes (röunan piduz — 478 km), Germanijanke päivnouzmas (133 km), Lüksemburganke suvipäivnouzmas (130 km), Francijanke suves da päivlaskmas (556 km). Ühthine röunoiden piduz — 1297 km. Valdkundan lodehližed randad lainištab Pohjoižmeri, sen randan pird — 66 km. Ühthine pind — 30 528 km².

Londuseližed varad oma sauvondmaterialad, karbonatad, letked, mahuz.

Politine sistem[redaktiruida | redaktiruida purde]

Bel'gijan federaline parlament Brüsseliš.

Ohjandusen form om parlamentine konstitucine monarhii. Bel'gii om federativine valdkund vspäi 1980, kaks'jäine federacii. Nece znamoičeb, miše ičeohjastuz om kahten parametran mödhe — regionil (3) da kel'kundoil (3) — üks'-se valdkundan territorijal.

Valdkundan pämez' om Filipp I-kunigaz (vspäi 2013).

Federaline parlament om kaks'kodine. Üläkodi om Senat (alam.: Senaat, franc.: le Sénat, saks.: der Senat) 60 ühtnijanke (50 kel'kundoišpäi i valitud senatorad todas völ 10). Alakodi om Ezitajiden Kodi (alam.: Kamer van Volksvertegenwoordigers, franc.: la Chambre des Représentants, saks.: die Abgeordnetenkammer), kaik rahvaz valičeb sen 150 deputatad videks vodeks.

Parlamentan ühtnijoiden järgenduseližed valičendad oliba vn 2014 25. päiväl semendkud. Šarl' Mišel' radab päministraks vs 2014 redukun 11. päiväspäi.

Administrativiž-territorialine jagand[redaktiruida | redaktiruida purde]

   Kacu kirjutuz: Bel'gijan administrativiž-territorialine jagand.

Bel'gii alajagase koumhe regionha: Flandrii (alajagase 5 agjaha), Vallonii (mugažo 5 agjaha), Brüsselin pälidnaine ümbrik. Ühten aigan valdkund alajagase koumhe kel'kundha: Flandrijan kel'kund, francijankel'ne da saksankel'ne kundad.

Eläjad[redaktiruida | redaktiruida purde]

Vl 2013 eläjiden lugu oli 10 444 268 ristitud.

Bel'gijas elädas bel'gijalaižed.

Toižed sured lidnad (enamba 150 tuh. rist. vl 2013, surembaspäi penembha): Antverpen, Gent, Šarlerua, L'jež. Vl 2013 kaik oli 71 lidnad valdkundas enamba mi 30 tuh. eläjidenke.

Ižanduz[redaktiruida | redaktiruida purde]

Vl 2009 Bel'gijan päeksport oli himižen tegimišton erazvuitte produkcii — voižimad, glikozidad, polimerizacijan produktad (läz 16%), zelläd (11%), avtod da niiden palad (8%); toine eksport oli sobad (läz 4%), almazad (3%), raudan da teraraudan lehtesed (2%), londuseline gaz (1%).

Homaičendad[redaktiruida | redaktiruida purde]

  1. Bel'gijan ristitišton endustuz vn 2018 heinkus // Mail'man faktoiden kirj. — Cia.gov. (angl.)
  2. Edel 1999 vot — bel'gijan frank.
  3. Mugažo .eu kuti :n ühtnii.

Irdkosketused[redaktiruida | redaktiruida purde]

Tobmuz
Turizm


Evropan valdkundad
Evropan valdkundad
Alamad | Albanii | Andorr | Armenii1 | Azerbaidžan1 | Avstrii | Bel'gii | Bolgarii | Bosnii da Gercegovin | Čehanma | Danii | Estinma | Francii | Grekanma | Gruzii1 | Horvatii | Irlandii | Islandii | Ispanii | Italii | Kazahstan1 | Kipr1 | Latvii | Litvanma | Lihtenštein | Lüksemburg | Mad'jaranma | Mal't | Moldov | Monako | Mustmägi | Norvegii | Pohjoižmakedonii | Pol'šanma | Portugalii | Ročinma | Romanii | San Marino | Saksanma | Serbii | Slovakii | Slovenii | Suomenma | Sur' Britanii | Šveicarii | Turkanma1 | Ukrain | Vatikan | Vaugedvenäma | Venäma1

1 Om Azijas mugažo.