Angol

Angolan Tazovaldkund
República de Angola
Flag;	Valdkundznam;
Pälidn	Luand
Eläjiden lugu (2018)	30,355,880 ristitud
Pind	1,246,700 km²
Kel'	portugalijan
Valdkundan pämez'	Žuan Lorensu
Päministr	eile olmas
Religii	hristanuskond
Valüt	angolan kvanz (AOA)
Internet-domen	.ao
Telefonkod	+244
Aigvö	UTC+1

Angol (port.: Angola), täuz' oficialine form — Angolan Tazovaldkund (port.: República de Angola), om valdkund Keskmäižen Afrikan suves. Pälidn da kaikiš suremb lidn om Luand.

Istorii

Vn 1975 11. päiväl kül'mkud Angol tedištoiti ičeze ripmatomudes Portugalijaspäi.

Vozil 1975−2002 rahvahanikoiden soda oli valdkundas.

Jäl'gmäine Konstitucii om vahvištadud parlamentas vn 2010 21. päiväl vilukud.

Geografijan andmused

Angol om mavaldkundröunoiš Kongon Tazovaldkundanke pohjoižes (Kabind-eksklav, röunan piduz — 231 km), Kongon Demokratižen Tazovaldkundanke pohjoižes da pohjoižpäivnouzmas (2646 km), Zambijanke päivnouzmas (1065 km) da Namibijanke suves (1427 km). Ühthine röunoiden piduz om 5369 km. Valdkundan päivlaskmaižed randad lainištab Atlantine valdmeri vilun Bengelan joksmusenke, randanpird — 1600 km. Valdkundan pind om 1,246,700 km² (seičemenz' surtte Afrikas).

Mägitazangišt otab valdkundan pindan ühesa kümnendest. Sen kaikiš korktemb čokkoim om Mokko-mägi (2620 m). Kaid alangišt levigandeb pidust' valdmererandad, 50..160 km levette. Mec da harv mec ottas valdkundan territorijan läz kaht videndest, pohjoižpäivnouzmpoles tobjimalaz.

Klimat om ekvatorialine, kuiv mererandal (50..500 mm sadegid vodes) da kuivahk mägitazangištol (600..1500 mm). Sadegiden mär poleneb pohjoižespäi suvhe. Letkesižed rahvahatomad Kalahari- da Namib-mad oma valdkundan suves. Päivlaskmaižed joged langetas Atlantižhe valdmerhe, pohjoižed oma ližajogikš Kongon täht, suvipäivnouzmaižed joged jokstas Zambezihe.

Londuseližed varad oma kivivoi, londuseline gaz, diamantad, kuld, raudkivend, vas'k, boksitad, uran, fosfatad.

Politine sistem

Ohjandusen form om unitarine prezidentine tazovaldkund dominirujan partijan sistemanke (Rahvahaline likund Angolan päzutandas, port.: MPLA).

Valdkundan da radonoigendajan tobmuden pämez' om prezident, hän-žo om armijan päkäsknik. Vn 2010 Angolan Konstitucijan mödhe, parlamentan ezipartijan lider kändase prezidentaks avtomatižikš videks vodeks, ezipartijan nimikirjutesen nomer kaks' — varaprezidentaks, kahtenden strokun voimuz om olmas. Vspäi 2012 eile olmas päministran radnikust. Vs 2017 sügüz'kun 26. päiväspäi Angolan prezident om Žuan Lorensu, valdkundan kaičendministr vozil 2014−2017. Hänen partii sai vägestust järgvaličendoiden satusiden mödhe (61,08%).

Parlament om üks'kodine Nacionaline Suim (port.: Assembleia Nacional) 220 ühtnijanke. Kaik rahvaz valičeb heid videks vodeks.

Parlamentan ühtnijoiden järgenduseližed valičendad oliba vn 2017 23. päiväl elokud. Parlamentan prezident om Fernandu da Pjedade Diaš Santuš vs 2012 sügüz'kun 27. päiväspäi (kahtenz' strok, enččen duš Santuš-prezidentan dvojurodnii vell').

Pit'kan aigan Žoze Eduardu duš Santuš radoi Angolan prezidentan (vozil 1979−2017).

Administrativiž-territorialine jagand

Kacu kirjutuz: Angolan administrativiž-territorialine jagand.

Angol jagase 18 agjaha (port.: província). Agjad alajagasoiš 157 municipalitetaks (port.: município).

Eläjad

Angolas elädas angolalaižed.

Vn 2014 valdkundan rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 25 789 024 ristitud^[2]. Kaikiš suremb ristitišt om nügüd'.

Toižed sured lidnad (enamba 100 tuh. ristituid vl 2010, surembaspäi penembha): Kabind, Uambo, Lubango, Kuito, Malanže, Lobitu, Bengel, Uiže. Vl 2010 kaik oli 24 lidnad enamba mi 30 tuh. eläjidenke.

Rahvahanižanduz

Vl 2009 Angolan päeksport oli kivivoi (97% rahoiden mödhe). Diamantad, pumaterialad, puvill da kofe mugažo vedas verhiže maihe. Vl 2012 Kitai oli päühtnii torguindas (Angolan eksportan pol' da importan nelländez).

Homaičendad

Irdkosketused

Angol Vikiaitas

	Afrikan valdkundad
	Afrikan valdkundad Alžir \| Angol \| Benin \| Botsvan \| Burkina Faso \| Burundi \| Čad \| Džibuti \| Efiopii \| Egipt¹ \| Ekvatorialine Gvinei \| Eritrei \| Esvatini \| Gabon \| Gambii \| Gan \| Gvinei \| Gvinei-Bisau \| Jemen¹ \| Kabo Verde \| Kamerun \| Kenii \| Keskafrikan Tazovaldkund \| Komoran Sared \| Kongon Demokratine Tazovaldkund \| Kongon Tazovaldkund \| Kot d'Ivuar \| Lesoto \| Liberii \| Livii \| Madagaskar \| Malavi \| Mali \| Marok \| Mavrikii \| Mavritanii \| Mozambik \| Namibii \| Niger \| Nigerii \| Ruand \| San Tome da Prinsipi \| Seišelan Sared \| Senegal \| Sjerra Leone \| Somali \| Sudan \| Suviafrikan Tazovaldkund \| Suvisudan \| Zambii \| Zimbabve \| Tanzanii \| Togo \| Tunis \| Ugand
	¹ Om Azijas mugažo.

[1] Angolan ristitišton endustuz vn 2018 heinkus // Mail'man faktoiden kirj. — Cia.gov. (angl.)

[2] Resultados finais do censo general 2014 (Vn 2014 rahvahanlugemižen lopuližed satused) //Instituto Nacional de Estatística (INE, ine.gov.ao), 2016. — Lp. 89. — Associação Industrial de Angola (aiangola.com). (port.)

[1]

[2]