Sur' Britanii

Sur' Britanii
United Kingdom
Flag;	Valdkundznam;
Pälidn	London
Eläjiden lugu (2018)	65,105,246 ristitud
Pind	243,610 km²
Kel'	anglijan
Valdkundan pämez'	Karl Koumanz'
Päministr	Kir Starmer
Religii	hristanuskond, ateizm
Valüt	sterlingiden funt (£) (GBP)
Internet-domen	.uk
Telefonkod	+44
Aigvö	tal'vel UTC+0,; kezal UTC+1

Sur' Britanii (angl.: United Kingdom [jʊnaɪtɪd kɪŋdəm] «ühtenzoittud kunigahuz», lühenduz: UK), täuz' oficialine nimituz — Suren Britanijan da Pohjoižen Irlandijan Ühtenzoittud Kunigahuz (anglijan kelel: United Kingdom of Great Britain and Northern Ireland), om sar'hine valdkund Päivlaskmpol'žes Evropas. Päine da sen kaikiš suremb lidn om London.

Vspäi 1973 oli Evropan Ühtištusen ühtnijan, lähtendan sišpäi process zavodihe vn 2020 uhokun 1. päiväl, i siš-žo dataspäi valdkund ei ole EÜ:n ühtnijaks enamba oficialižešti vn 2016 referenduman mödhe. Sur' Britanii om valdkund südäitukuiženke azegištonke, ÜRO:n Varuitomuden nevondkundan kaikenaigaine ühtnii.

Üks'jäine röun kuivudme om Irlandijanke (360 km). Vaiše koumekümne viž kilometrad om Suren Britanijan suvirandištospäi Francijan pohjoižrandišthosai La Manš-sal'men kal't, ned oma ühtenzoittud vižkümnekilometrižel evrotonnelil.

Istorii

Vn 1707 1. päiväl semendkud Akt Anglijan da Šotlandijan ühtištuses om allekirjutadud.

Vn 1801 1. päiväl vilukud Akt Suren Britanijan da Irlandijan ühtištuses om allekirjutadud.

Ei ole Konstitucijad valdkundas ühtenzoittud dokumentaks tähäsai. Statutad, käskuzkundaližed precedentad, rahvahidenkeskeižed kožundkirjutesed da konstitucižed verod oma sen sijas.

Geografii da klimat

Valdukundan sijaduz om Britanižil saril (Sur' Britanii-sarel, Irlandii-saren pohjoižpäivnouzmpol'žel palal, Normandižil saril), Atlantižen valdmeren randal. Pind om 243 610 km²^[3]. Ümbärdajad mered: Irlandijan, Kel'tine, Gebrid- da Pohjoiž-. Randanpird om läz 31 368 kilometrad^[4].

Pohjoižel da päivlaskmal om mägid (Pohjoine Šotlandijan mägišt, Penninad i Kembrižed mäged). Suvel da suvenpäivnouzmal om kukhikahid tazangištoid. Sariden kümne kaikiš korktembid mägenpäd sijadasoiš Šotlandijas, kaikiš korktemb čokkoim om Ben Nevis-mägi (1343 m). Kaikiš alahaižemb čokkoim om Fenland (−4 m) Anglijan päivnouzmas.

Päjoged oma Temz (334 km pitte), Severn (310 km), Trent (298 km), Mersi (109 km) i Klajd (170 km). Kaikiš järedamb järv om Loh Nej (396 km²) Pohjoižen Irlandijan territorijal.

Klimat om valdmerine neps. Uhokun keskmäine lämuz' +3..+7 C°, heinkun +11..+17 C°.

Londuseližed varad oma kivihil', kivivoi, londuseline gaz, metallad (raud, tin, hahktin, kuld, hobed), mouckivi, sauvondgips, kaolin, keitandsol, kala, reskvezi.

Tobmuz

Istorikad lugedas Surt Britanijad nügüd'aigaižen parlamentaižen demokratijan sündundsijaks. Sur' Britanii om unitarine valdkund administrativižikš.

Valdkundan ohjandusen form om konstitucine parlamentine monarhii. Sen pämez' om Karl Koumanz' vn 2022 sügüz'kun 8. päiväspäi, ende oli tetab kut Čarlz-princ. Edeline pämez' oli Elizavet Toine-kunigaznaine vll 1952−2022. Monarh om koumen tobmuden sarakon pämeheks. Hän voib pästta radmaspäi suim, panda ministrid radnikusele, tedotada sodad verast valdkundad vaste ülembaižeks armijan käskmeheks.

Parlament om kaks'kodine. Valičendad oleskeldas paksumb, mi kerdan videks vodeks. Lordoiden kodi (angl.: House of Lords) om üläkodi, ei ole sen ühtnijoiden lugumäran röunadusid, nügüd' mülüb 756 ühtnijad (valitas heid alakodin partijoišpäi tobjimalaz, vai pandas radnikusele elon hätkte). Alakodi, Kundoiden kodi (angl. House of Commons), mülütab 650 ristitud, rahvaz valičeb heid. Päministr om ühteks parlamentan ühtnijoišpäi, iče paneb ministrid radsijha (monarh vaiše hüvästab hänen valičend), alakodin ühtnijad valitas händast järgeližen äniden enambusen mödhe.

Parlamentan alakodin ühtnijoiden järgenduseližed valičendad oliba vn 2024 4. päiväl heinkud. Konservativine partii lopi 14-vottušt ohjandust, Leiboristoiden partii Kir Starmeranke ezinenas (partijan lider vn 2020 sulakuspäi) sai äniden enambust (33,6 %) i 411 sijad 650:späi. Edeližed päministrad oma Boris Džonson (24. heinku 2019 — 6. sügüz'ku 2022), Liz Trass (vn 2022 6. sügüz'ku — 25. reduku), Riši Sunak (25. reduku 2022 — 5. heinku 2024, vll 2019−2022 radoi valdkundan rahalugendan aluzkundan päsekretarin i kancleran). Nügüdläine päministr om Kir Starmer vn 2024 heinkun 5. päiväspäi.

Administrativiž-territorialine jagand

Kacu kirjutuz: Suren Britanijan administrativiž-territorialine jagand.

Sures Britanijas om nell' administrativiž-territorialižed palad:

Anglii (ühesa regionad, angl.: Government Office Regions), adm. keskuz om London
Uel's (22 agjad (administrativišt ühtnikad), angl.: Single-tier Principal Area), adm. keskuz om Kardiff
Šotlandii (32 agjad, angl.: Council Area), adm. keskuz om Edinburg
Pohjoine Irlandii (kuz' grafkundad (angl. County) vai 26 rajonad, angl.: District), adm. keskuz om Belfast

Jäl'gmäižed koume palad oma znamasiženke avtonomijanke Anglijaspäi.

Sen ližaks, Sur' Britanii valdoičeb nell'toštkümnel merentagaižel territorijal da koumel kunigahan mal. Ned ei ole Suren Britanijan palad juridižikš.

Eläjad

Eläjiden lugu

Sur' Britanii oli EÜ:n koumandeks valdkundaks ičeze ristitišton lugumäran mödhe. Valdkundan kaikiš suremb ristitišt om nügüd'.

Kaikuččel vodel 1-lopunke tehtas valdkundan rahvahanlugemišt, kerdan kümnes vodes. Suren Britanijan eläjiden lugu (1901−2011):^[5]

Voz'	Eläjiden lugu
1901	38 237 000
1911	42 082 000
1921	44 027 000
1931	46 038 000
1951	50 225 000
1961	52 709 000
1973	56 223 000
1981	56 357 000
1991	57 439 000
1998	58 475 000
2001	59 113 000
2005	60 235 000
2007	60 986 000
2009	61 792 000
2011	63 181 775^[6]
2013	64 100 000^[7]

Suren Britanijan rahvahad

Igähižed eläjad — 92 % (2001)^[8]:

anglijalaižed — 83,6 %,
šotlandijalaižed — 8,5 %,
uel'slaižed — 4,9 %,
irlandijalaižed — 2,9 %.

Uskondan mödhe (2011): hristanuskojad — 59,5 % (sidä kesken anglikanižen jumalankodikundan uskojad, riman katolikad, presviterianižen jumalankodikundan polenpidajad, metodistad), islamanuskojad — 4,4 %, induistad — 1,3 %, toižed uskojad — 2,0 %, märhapanendata — 7,1 %, religijatomad — 25,7 %.

Lidnad (Sitid)

Kaik om 69 lidnad (sitid). Suren Britanijan kaikiš surembad lidnad (enamba 450 tuh. ristituid vl 2011^[9], surembaspäi penembha): London, Börmingem, Lids, Glazgo, Šeffild, Bradford, Mančester, Edinburg, Liverpul'.

Rahvahanižanduz

Suren Britanijan ižanduz om šingotadud elokaz postindustrialine, rippub irdpol'žes torguindaspäi lujas märas. Vl 2024 valdkundan nominaline kogosüdäiprodukt oli 3,59 trln. US$ ekvivalentas (kudenz' sija mail'mas; US$52,423 ühtele hengele, 20. sija) vai 4,28 trln. US$ tazostadud ostmižmahtusen mödhe (kümnenz' sija; US$62,574 ühtele hengele, 28. sija). Znamasine valdkundaline velg (KSP:n nellän videndest surtte 2023/24 finansižel vodel) om ižandusen problemaks. Industrijan päsarakod oma turizm, instrumentoiden pästand, mašiništon tehmine (elektrostancijoiden, elektrine, avtomatine, kommunikacijoiden, raudten), laivansauvomine, avia- da avtosauvomine i niiden paloiden tehmine, metalloiden tehmine, himine tegimišt, hilen i kivivoin samine, bumagan i sen produktoiden pästand, sömtegimišt, tekstiline i sobiden omblendan edheotandad. Finansine voz' zavodiše 1. sulakud.

Kogosüdäiproduktan palad (2023): maižanduz 0,6 %, tegimišt 17,5 %, holitišiden sfer 72,5 %. Radajiden järgenduz sarakoidme (vn 2024 andmused): professionalad 26,7 %, heiden abunikad 15,2 %, ohjandajad i valdkundmehed 11,0 %, administrativine personal 9,3 %, bazižed radmižed 8,8 %, torguind 8,7 %, tervhudenkaičend da lebu 8,4 %, möndad i kulutajiden servisad 6,1 %, tegimišton radnikad 5,5 %.

Vl 2012 Suren Britanijan päeksport oli likutimed da niiden palad (läz 20 %), kivivoi (15 %), himižen sarakon produkcii (10 %), avtod (8 %); toine eksport — zelläd (5 %), diamantad (2 %), ezitegesed olut tehmaha (2 %). Importan tavarad (2024) oma kebnavtod, zelläd i medicinine ladimišt, toreh i ümbriratud kivivoi, energijan generatorad, elektrotehnižen sarakon produkcii, telekommunikacine i kulundladimišt, maplodud da fruktad, sobad, toižed kulutajiden tavarad. Vl 2024 eksport i import oliba läz kohtaižed. Irdpol'žen torguindan päižed partnörad (2024) oma Evropan Ühtištusen mad (Suren Britanijan eksportan 41,0 % i importan 50,2 %), AÜV (Suren Britanijan eksportan 22,5 % i importan 13,1 %), Kitai (eksportan 3,4 % i importan 7,6 %), Šveicarii (eksportan 2,9 % i importan 2,2 %), Indii (eksportan 2,0 % i importan 2,8 %), Norvegii (importan 3,1 %).

Galerei

Bukingeman pert'kulu (Buckingham Palace) om Suren Britanijan kunigahan i kunigaznaižen rezidencii, kunigazline administrativine päfater Londonas, kezaku 2016. Kaik om kaks'kümne rezidencijad valdkundadme, niišpäi seičeme oma Londonas. Niiden ližaks, äjad toižed pert'kulud oliba kunigazližikš rezidencijoikš enččes.
Ohjastusen päministran i ministrišton departament (Cabinet Office) Londonas, 70 Whitehall, Westminster-adresanke, sügüz'ku 2016
Ühtenzoittud Kunigahusen Ülembaine Käskuzkund (Supreme Court of the United Kingdom, UKSC), Londonan keskuzpala, sügüz'ku 2009
Anglijan bank (keskuzbank, Bank of England) vn 2022 heinkus, London
Röunantagaižiden azjoiden, Nacijoiden ühtištusen da šingotesen ministruz (Foreign & Commonwealth Office), päsauvuz Londonan keskuzpalas, eloku 2014 vai sen aigemba
Britanine kirjišt, London, sügüz'ku 2008. Se om kaikiš suremb mail'mas, mülütab 200 mln kaičendan ühtnikoid
Britanine muzei (British Museum), Londonan keskuzpala, kezaku 2015

Homaičendad

Irdkosketused

Tobmuz

Ühthine informacii valdkundas

Sur' Britanii Vikiaitas

	Evropan valdkundad
	Evropan valdkundad Alamad \| Albanii \| Andorr \| Armenii¹ \| Azerbaidžan¹ \| Avstrii \| Bel'gii \| Bolgarii \| Bosnii da Gercegovin \| Čehanma \| Danii \| Estinma \| Francii \| Grekanma \| Gruzii¹ \| Horvatii \| Irlandii \| Islandii \| Ispanii \| Italii \| Kazahstan¹ \| Kipr¹ \| Latvii \| Lihtenštein \| Litvanma \| Lüksemburg \| Mad'jaranma \| Mal't \| Moldov \| Monako \| Mustmägi \| Norvegii \| Pohjoižmakedonii \| Pol'šanma \| Portugalii \| Ročinma \| Romanii \| San Marino \| Saksanma \| Serbii \| Slovakii \| Slovenii \| Suomenma \| Sur' Britanii \| Šveicarii \| Turkanma¹ \| Ukrain \| Vatikan \| Vaugedvenäma \| Venäma¹
	¹ Om Azijas mugažo.

[1] Suren Britanijan ristitišton lugun endustuz vn 2018 heinkus // Mail'man faktoiden kirj. — Cia.gov. (angl.)

[2] .gb-domen om kävutamatoi.

[3] Suren Britanijan pind // The World Factbook of CIA (Mail'man faktoiden kirj). — Cia.gov. (angl.)

[4] How long is the UK coastline? (Min pitte Suren Britanijan randanpird?). — Cartography.org.uk. (angl.)

[5] Annual abstract of statistics. Chapter 15 Population and vital statistics (Jogavozne statistine satusenladind. Jaguz 15 Ristitišt i statistik sen elos). — Office for National Statistics (ons.gov.uk).

[6] 2011 Census: Population Estimates for the United Kingdom, 27 March 2011 (Rahvahanlugemine: Ristitišton endustused Suren Britanijan täht, 27. keväz'ku 2011). — Office for National Statistics (ons.gov.uk), 2012-12-17.

[7] Population Estimates for UK, England and Wales, Scotland and Northern Ireland, Mid-2013 (Ristitišton endustused Suren Britanijan täht, Anglii i Uel's, Šotlandii i Pohjoine Irlandii 2013. voden keskes). — Office for National Statistics (ons.gov.uk). (angl.)

[8] Vn 2001 rahvahanlugemižen andmused: etnižuz. — Statistics.gov.uk.

[9] 2011 Census: KS101EW Usual resident population, local authorities in England and Wales (Vn 2011 rahvahanlugemine: järgeline sijaline ristitišt, tobmuden organad Anglijas i Uel'sas). — Office for National Statistics (ons.gov.uk).

[1]

[2]

[3]

[4]

[5]

[6]

[7]

[8]

[9]