Mine sisu juurde

Ročinma

Vikipedii-späi
(Oigetud lehtpolelpäi Švecii)
Ročinman Kunigahuz
Konungariket Sverige
 Flag
 Valdkundznam
Pälidn Stokhol'm
Eläjiden lugu (2018) 10,040,995[1] ristitud
Pind 450,295 km²
Ročinman Kunigahuz Konungariket Sverige
Kel' ročin
Valdkundan pämez' Karl XVI Gustav
Päministr Ul'f Kristersson
Religii ateizm, hristanuskond
Valüt ročinman kron (SEK)
Internet-domen .se
Telefonkod +46
Aigvö tal'vel UTC+1,
kezal UTC+2

Ročinma (roč.: Sverige), täuz' oficialine nimituz — Ročinman Kunigahuz (roč.: Konungariket Sverige [ˈkôːnɵŋaˌriːkɛt ˈsvæ̌rjɛ]), om valdkund Pohjoiževropas, Skandinavijan pol'sarel. Pälidn da kaikiš suremb lidn om Stokhol'm.

Ročinma ei mülü nimiččihe sodaühtištusihe, no takaib kätas PAKO:n ühtnijaks vspäi 2022. Valdkund om ÜRO:n ühtnijan vspäi 1946, Evropan Nevondkundan (1949), Pohjoižen Nevondkundan (1952), OEVÜ:n (1973), MTO:n (1995), om EÜ:n ühtnijan vspäi 1995, ühtneb Šengenan kožundkirjuteshe vn 1996 tal'vkun 9. päiväspäi (tuli väghe vl 2001).

Ühtenzoittud ročin kunigahuz om olmas 12. voz'sadan augotišespäi. Valdkund kändihe Evropan znamasižeks sodavägeks 17. voz'sadal mahtavan armijan tagut, šingoti torguindad Afrikan maidenke. Baltijan meren randišton tobj pala oli alištunu kunigahan tobmudele.

Jäl'geližel voz'sadal Ročinma kadoti läz kaikid sanuzid territorijoid. Valdkund sai kilt Pohjoižes sodas (1700−1721), Estinman i Livonijan territorijad oliba mödud Venämale Ništadtan kožundaktan mödhe. Venäman imperii tegihe dominirujaks Pohjoiževropas, i vl 1809 Suomenman territorii läksi Venämaha. Vozil 1814−1905 Ročinma oli Ročinman da Norvegijan Ühtnendan palaks.

Socialine käskusišt laski kundale i ižandusele šingotadas teravas 20. voz'sadan augotišespäi.

Valdkundan ezmäine Konstitucii (roč.: Sveriges grundlagar) oli olmas vspäi 1809. Jäl'gmäine kahtenz' lugul Konstitucii[2] om väges vspäi 1974, i sen udistamižed oliba läz kaikuččel vodel.

Geografijan andmused

[vajehta | vajehtada lähtetekst]
Ročinman topografine kart

Ročinma om mavaldkundröunoiš Norvegijanke päivlaskmas (röunan piduz — 1666 km) da Suomenmanke pohjoižpäivnouzmas (545 km). Ühthine röunoiden piduz — 2211 km. Baltijan meren randanpird om 3218 km. Valdkundan pind — 450 295 km². Mec otab territorijan 68,7 % (2018), kahtenz' sija Evropas Suomenman jäl'ghe.

Valdkundan kaikiš korktemb čokkoim om Kebnekaise-mägi (2106 m). Järved ottas läz man territorijan kümnendest, Venern (5545 km²) da Vettern (1898 km²) oma kaikiš surembad niišpäi. Kaik om läz nelläd tuhad järvid üht nellikkilometrad suremba. Joged lanktas Botnižhe lahthe tobman palan, niišpäi znamasižed oma Kaliksel'ven, Šellefteel'ven, Umeel'ven i Turneel'ven, no kaikiš suremb om langenii Kattegat-sal'mhe Klarel'ven—(Venern)—Göta-El'v-jogisistem.

Klimat om ven kunigahusen tobmas palas kacmata pohjoižhe sijadushe, Gol'fstrim-merijoksmuz pehmitab sidä suvipalas. Pohjoižpalas klimat om kontinentaližemb, tal'ved oleldas vilumbad, mägirajoniden klimat om subarktine. Evropan il'man lämuden absolütine minimum om fiksiruidud Ročinman pohjoižes (−53,3 C°, Laksbaken), ku ei lugeda Venäman evropišt palad.

Londuseližed pävarad oma metallad (raudkivend, vas'k, hahktin, cink, kuld, hobed, vol'fram, urankivend), arsen, palab šoidkivi, mec, gidroenergii.

Politine sistem

[vajehta | vajehtada lähtetekst]
Ročinman parlamentan pert' Stokhol'mas

Ohjandusen form om unitarine parlamentine konstitucine monarhii. Valdkundan pämez' om Karl XVI Gustav-kunigaz vspäi 1973, hän om ezitajan valdatusidenke, paneb päministrad (roč.: Sveriges statsminister) radsijha — parlamentan lidirujan partijan ezimest tobjimalaz. Radonoigendai tobmuz om ohjastusel (roč.: Regering) päministranke, ministrišt pidab vastusid parlamentan edes. Pidab parlamentan ühtnijoiden äniden enambuz vahvištamha znamasižid pätandoid. Sodaväged alištudas ohjastusele.

Parlament om üks'kodine Riksdag (mugažo ročikš) 349 ezitajanke. Kaik rahvaz valičeb sen ühtnijoid nelläks vodeks.

Parlamentan ühtnijoiden valičendad oleldas sügüz'kun koumandel pühäpäiväl, ühten aigan sijaližidenke valičendoidenke agjoiden parlamentoihe — landstag:oihe. Mugomad järgenduseližed valičendad oliba vn 2018 9. päiväl sügüz'kud.

Ul'f Kristersson radab päministran vs 2022 redukun 18. päiväspäi.

Administrativiž-territorialine jagand

[vajehta | vajehtada lähtetekst]

   Kacu kirjutuz: Ročinman administrativiž-territorialine jagand.

Ročinma jagase 21 agjaks (roč.: län), ned alajagasoiš 290 kundaks (kommunaks, roč.: kommun, vl 2008).

Vl 2012 valdkundan eläjiden lugu oli 9 555 893 ristitud, vl 2014 — 9 723 809 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt om nügüd'. Kaikutte nellänz' eläi om verazmaiženke augotižlibundanke, hän vai hänen kazvatajad sünduiba verhiš maiš.

Rahvahad (2017): ročilaižed — 81,5%, sirijalaižed — 1,7%, suomalaižed — 1,5%, irakalaižed — 1,4%, toižed rahvahad — 13,9%.

Uskondan mödhe (2017): Ročinman lüteranine jumalankodikund — 60,2%, toižed uskojad (sidä kesken riman katolikad, ortodoksižed hristanuskojad, baptistad, islamanuskojad, judaistad i buddistad) — 8,5%, religijatomad i märhapanendata — 31,3%.

Toižed sured lidnad (enamba 140 tuh. ristituid, surembaspäi penembha): Göteborg, Mal'mö, Uppsal. Kaik om 133 lidnankundad valdkundas, niišpäi 19 oma enamba mi 50 tuh. eläjidenke. Kahesa eläjad ühesaspäi oma lidnalaižed (2020).

Rahvahanižanduz

[vajehta | vajehtada lähtetekst]

Ülänacionaližiden korporacijoiden läz pol'sadad oma Ročinman rezidentikš. Valdkundan kogosüdäiprodukt ostmižmahtusen paritetan mödhe om 570,7 mlrd US$ ekvivalentas (2019) vai 55 265 US$ ühtele hengele.

Ročinman päeksport om mašiništ tegimišton täht da koditehnik (läz 10%), bumag kirjutamha (8%), telefonmašiništ (6%), kivivoi (6%), likkuimed (lumiavtod, gol'favtod) da niiden palad (6%), zelläd (5% — penicillin, streptomicin); toine eksport — teraz da raudkivend (4%), tehnik sauvomha transportteid (2%), mebel' (1%).

  1. Ročinman ristitišton endustuz vn 2018 heinkus // Mail'man faktoiden kirj. — Cia.gov. (angl.)
  2. Vn 2012 Ročinman Konstitucijan tekst constituteproject.org-saital. (angl.)



Evropan valdkundad
Evropan valdkundad
Evropan valdkundad
Alamad | Albanii | Andorr | Armenii1 | Azerbaidžan1 | Avstrii | Bel'gii | Bolgarii | Bosnii da Gercegovin | Čehanma | Danii | Estinma | Francii | Grekanma | Gruzii1 | Horvatii | Irlandii | Islandii | Ispanii | Italii | Kazahstan1 | Kipr1 | Latvii | Lihtenštein | Litvanma | Lüksemburg | Mad'jaranma | Mal't | Moldov | Monako | Mustmägi | Norvegii | Pohjoižmakedonii | Pol'šanma | Portugalii | Ročinma | Romanii | San Marino | Saksanma | Serbii | Slovakii | Slovenii | Suomenma | Sur' Britanii | Šveicarii | Turkanma1 | Ukrain | Vatikan | Vaugedvenäma | Venäma1

1 Om Azijas mugažo.