Mine sisu juurde

Orel

Vikipedii-späi
(Oigetud lehtpolelpäi Oröl)
Orel
Орёл
 Lidnanznam
 Flag
Valdkund Venäma
Eläjiden lugu (2023) 296,633 ristitud
Pind 121,2 km²
Orel Орёл
Pämez' Jurii Parahin
(kül'mku 2020—)
Telefonkod +7−4862-xxx-xxx
Avtokod 57
Aigvö UTC+3 (MSK+0)


Lidnan kart (2022)

Orel (ven.: Орёл) om lidn da lidnümbrik Venäman päivlaskmas, järed raudte- da avtotesol'm. Se om Orelan agjan administrativine keskuz da kaikiš suremb lidn. Om olmas «sodahoštusen lidn»-arvnimenke vspäi 2007.

Eländpunktan aluz om pandud vl 1566 21. päiväl sügüz'kud kuti Orel-lidnuz lidnan statusanke Ivan Grazii-carin käskön mödhe. Vspäi 1719 lidn oli Orelan provincijan keskuseks, vll 1778−1928 — Orelan gubernijan pälidnaks. Sen jäl'ghe severz'-se vozid lidn mülüi Kurskan agjaha.

Vn 1937 sügüz'kun 27. päiväspäi sätihe Orelan agjad, i lidn kändihe sen keskuseks. Vozil 1941 (3. reduku) — 1943 (5. eloku) lidn oli okkupiruidud Germanijan sodavägil. Pandud mantazole lidn om udessündutadud 20. voz'sadan kahtendes poles.

Orelan ižandusen päsarakod oma erazvuitte elektromehanine tegimišt, biotehnologine sarak da medicinine tehmine, tömašiništon pästand tegimišton sarakoiden täht (tömašintegimišt), raudbetontegesiden edheotandad, metalližiden tegesiden pästand, sömtegimišt.

Geografijan andmused

[vajehta | vajehtada lähtetekst]

Lidn sijadase agjan keskuzpalan lodehes, Okanjogen da sen huran Orlik-ližajogen muugotil randoil, 149..231 m korktusil, 170 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Moskvhasai om 340 km pohjoižhe avtotedme vai raudtedme. Lähembaine lidn om Mcensk 50 km pohjoižpäivnouzmha orhal, avtotedme vai raudtedme. Lähembaine järed lidn om Bränsk 119 km päivlaskmha-lodeheze avtotedme vai raudtedme.

Klimat om ven kontinentaline. Voden keskmäine lämuz om +6,7 C°, kezakun-elokun +18..+20 C°, tal'vkun-uhokun −4..−6 C°. Ekstremumad oma −37,8 C° i +39,5 C°. Paneb sadegid 630 mm vodes, enamba kezakus-heinkus (69..87 mm kus), vähemba uhokus-sulakus (39..41 mm kus).

Orel-lidnan rajonad (vn 2017 kart):
     Raudteiden rajon (ven. Железнодорожный район)      Tegimiden rajon (Заводской)      Pohjoine rajon (Северный)      Nevondkundaline rajon (Советский)

Orel om lidnümbrikon üks'jäižeks eländpunktaks. Se jagase nelläks administrativiž-territorialižeks rajonaks (edel 1999. vot niid oli koume). Lidnrajonad ei olgoi municipaližikš ühtnikoikš.

Edeline lidnan pämez' om Vasilii Novikov (sügüz'ku 2015 — reduku 2020), vspäi 2020 hän radab lidnan nevondkundan ezimehen.

Vl 1939 lidnan ristitišt oli 110 564 eläjad. Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 317 747 ristitud. Kaik 318 633 eläjad oli lidnas vl 2017. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 348 tuhad eläjid vl 1997.

Rahvahad (2010): venälaižed — 96,8 %, ukrainalaižed — 1,1 %, armenijalaižed — 0,4 %, vaugedvenälaižed — 0,3 %, toižed rahvahad — 1,4 %.

Ortodoksižen hristanuskondan 14 pühäpertid[1] oma saudud lidnas: kaks' jumalankodid (mez'- da naiž-), kaks' päjumalanpertid da kümne jumalanpertid. Mugažo om protestantizman viž jumalanpertid da üks' katoline tulend.

Lidnan professionaližen opendusen aluzkundad oma nell' kolledžad, kahesa tehnikumad, üläopendusen viž aluzkundad i toižiden lidnoiden üläopendusen aluzkundoiden nell' filialad (Moskv, Voronež, Piter). Znamasine om Orelan valdkundaline universitet Ivan Turgenevan nimed[2] (alusenpanend 1919 kut pedinstitut, 18 200 üläopenikoid).

Avtobusad, trolleibusad, tramvaid, taksid da jogitaksid (kezal) oma kundaližeks transportaks lidnas.

Civiline Orel-Suvine-lendimport (OEL / ОЕЛ) sijadase kudes kilometras suvipäivlaskmha lidnan keskuzpalaspäi, 2010-ndes vspäi om konservacijas, kävutamata. Lähembaine radai lendimport om Bränskas.

  1. Orel-lidnan pühäpertid sobory.ru-saital. (ven.)
  2. Orelan valdkundaližen universitetan sait (oreluniver.ru). (ven.) (angl.) (fr.) (saks.)



Orelan agjan lidnad
Bolhov | Dmitrovsk | Livni | Maloarhangel'sk | Mcensk | Novosil' | Orel


Venälaižen Federacijan subjektoiden pälidnad
Abakan | Alauz'lidn | Anadir' | Arhangel'sk | Astrahan' | Barnaul | Belgorod | Birobidžan | Blagoveščensk | Bränsk | Čeboksarad | Čeläbinsk | Čerkessk | Čit | Elist | Gatčin | Gorno-Altaisk | Groznii | Habarovsk | Hanti-Mansiisk | Irkutsk | Iževsk | Ivanovo | Jakutsk | Jaroslavl' | Jekaterinburg | Joškar-Ol | Kaliningrad | Kalug | Kazan' | Kemerovo | Kirov | Kizil | Kostrom | Krasnodar | Krasnogorsk | Krasnojarsk | Kurgan | Kursk | Lipeck | Magadan | Magas | Mahačkal | Maikop | Moskv | Murmansk | Nal'čik | Nar'jan Mar | Novosibirsk | Omsk | Orel | Orenburg | Penz | Perm' | Petropavlovsk Kamčatkal | Petroskoi | Piter | Pskov | Rostov Donal | Räzan' | Salehard | Samar | Saransk | Saratov | Siktivkar | Simferopol' (de fakto) | Sevastopol' (de fakto) | Smolensk | Stavropol' | Sur' Uz'lidn | Suvisahalinsk | Tambov | Tomsk | Tul | Tver' | Tümen' | Uf | Ulan Ude | Ul'janovsk | Vladikavkaz | Vladimir | Vladivostok | Volgograd | Vologd | Voronež