Čuvašijan Tazovaldkund

Vikipedii-späi
(Oigetud lehtpolelpäi Čuvašii)
Čuvašijan Tazovaldkund
Чувашская Республика (ven.)
Чӑваш Республики (čuv.)
Čuvašijan Tazovaldkundan flag Čuvašijan Tazovaldkundan znam
Čuvašijan Tazovaldkundan flag Čuvašijan Tazovaldkundan znam
Pälidn Čeboksarad
Pind

- Ühtes
- saum vezid (%).

75-nz'

18 343 km²
2,65

Eläjiden lugu

- Kaik
- Sageduz

41-nz'

1,231,117 ristitud (2018)
67,12 rist./km²

Regionaline KSP

- Kaik, nügüdläižiš arvoiš
- Ühtele hengele

57-nz'

261,6 mlrd rub. (2016)
211,6 tuh. rub.

Federaline ümbrik Volgaveren
Venäman ekonomine region Volgan da Vätkan
Valdkundkel' (-keled) venäkel', čuvašan kel'
Tazovaldkundan pämez' Mihail Ignatjev
Ministrišton ezimez' Ivan Motorin
Valdkundaližen Nevondkundan ezimez' Valerii Filimonov
Gimn Čuvašijan Tazovaldkundan gimn
Avtokod 21, 121
Aigvöd UTC+3 (MSK+0)

Čuvašijan Tazovaldkund (ven.: Чувашская Республика, čuv.: Чăва́ш Республики́) vai Čuvašii (ven.: Чувашия, čuv.: Чӑваш Ен) om üks' Venälaižen Federacijan subjektoišpäi.

Se mülüb Volgaveren federaližhe ümbrikho.

Tazovaldkundan pälidn da kaikiš suremb lidn om Čeboksarad.

Keled[vajehta | vajehtada tekst]

Valdkundkeled oma venäkel' da čuvašan kel'.

Istorii[vajehta | vajehtada tekst]

Čuvašijan Tazovaldkund om olmas vs 1920 kezakun 20. päiväspäi. Vhesai 1925 sulakun 21. päivhäsai nimitihe Čuvašijan avtonomižeks agjaks. Vhesai 1990 redukun 19. päivhäsai sen nimi oli Čuvašijan Avtonomine Nevondkundaline Socialistine Tazovaldkund.

Čuvašijan Tazovaldkundan Konstitucii[1] om vahvištadud vn 2000 30. päiväl kül'mkud Čuvašijan Valdkundaližen Nevondkundan ezitajil.

Geografijan andmused[vajehta | vajehtada tekst]

Čuvašijan Tazovaldkundan reljefan kart.

Tazovaldkundal om röunoid Tatarstanan Tazovaldkundanke päivnouzmas, Ul'janovskan agjanke suves, Mordovijan Tazovaldkundanke suvipäivlaskmas, Alalidnan agjanke päivlaskmas, Marii Elan Tazovaldkundanke pohjoižes da pohjoižpäivnouzmas. Čuvašijan Tazovaldkund om mererandatoi.

Pind om 18 343 km². Mecad ottas territorijan tobmad palad. Tazovaldkundan tobj pala sijadase Volg-jogen oiktal randal sen Sur- da Svijag-ližajogiden keskes. Kaikiš suremb järv om ratud vezišt — Čeboksaran vezivaradim Volg-jogel.

Reljef om kukhikaz alangištoidenke. Kaikiš korktemb čokkoim om nimetoi taho 286 m kortte valdmeren pindan päl läz Jablonovk-küläd suves, röunoiden saral Tatarstananke da Ul'janovskan agjanke.

Klimat om ven kontinentaline. Heinkun keskmäine lämuz om +19 C°, vilukun — –13 C°. Paneb sadegid 550 mm vodes.

Londuseližed varad oma palab šoidkivi, turbaz, fosforitad, sauvondmaterialad (letked, saved), reskvezi, mustma, gidroenergii.

Tobmuz[vajehta | vajehtada tekst]

Čuvašijan Tazovaldkundan ministrišton ištundsija (vanh pert') Čeboksaras.

Mihail Ignatjev radab Tazovaldkundan pämeheks vs 2010 elokun 29. päiväspäi. Kaik rahvaz änestab händast videks vodeks. Tazovaldkundan pämez' märičeb ministrišton strukturad, paneb ministrid radnikusile. Hän sättutab ministrišton ezimehen kandidatad parlamentanke. Tazovaldkundan pämehen administracii om hänele abhu.

Čuvašijan parlament om Valdkundaline Nevondkund (čuv.: Чăваш Республикин Патшалăх Канашĕ). Kaik rahvaz valičeb sen 44 ezitajad videks vodeks. Valerii Filimonov radab Nevondkundan ezimeheks vn 2016 sügüz'kun 29. päiväspäi.

Radonoigendai tobmuz om Čuvašijan Tazovaldkundan Ministrišt. Ivan Motorin radab Ministrišton ezimeheks vspäi 2011 tal'vkun 23. päiväspäi. Tazovaldkundan ministrused da radnikoičendad alištudas Ministrištole.

Valitihe järgenduseližen kerdan nügüdläšt tazovaldkundan pämest vn 2015 13. päiväl sügüz'kud, hän sai vägestust ezmäižes turas (65,54%) da radab kahtenden strokun. Čuvašijan Valdkundaližen Nevondkundan ühtnijoiden järgenduseližed valičendad oliba vn 2016 18. päiväl sügüz'kud.

Eläjad[vajehta | vajehtada tekst]

Vn 2010 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 1 251 619 ristitud[2]. Vl 2018 62,5% eläjid oma lidnalaižed.

Kaik om ühesa lidnad tazovaldkundas. Toine järed lidn (enamba 100 tuh. eläjid) om Novočeboksarsk — Čeboksaran päivnouzmaine kaimdailidn. Vl 2017 kaik oli 8 eländpunktad enamba mi 10 tuh. eläjidenke.

Rahvahad (enamba 0,5% vl 2010): čuvašalaižed — 65,1%, venälaižed — 25,8%, totarlaižed — 2,7%, mordvinalaižed — 1,0%, toižed rahvahad — 1,6%, rahvahuden ozutandata — 3,8%.

Homaičendad[vajehta | vajehtada tekst]

  1. Čuvašijan Tazovaldkundan Konstitucijan tekst // Constitution.garant.ru. (ven.)
  2. Venäman kaikenaigaine ristitišt vl 2010. — Rosstat (gks.ru). (ven.)

Irdkosketused[vajehta | vajehtada tekst]


Čuvašijan Tazovaldkundan lidnad
Alatir' | Civil'sk | Čeboksarad | Jadrin | Kanaš | Kozlovk | Mariinskii Posad | Novočeboksarsk | Šumerl'