Mine sisu juurde

Kizil

Vikipedii-späi
Kizil
Кызыл (ven. i tuv.)
 Lidnanznam
 Flag
Valdkund Venäma
Eläjiden lugu (2023) 128,149 ristitud
Pind 97,41 km²
Kizil Кызыл (ven. i tuv.)
Pämez' Karim Bailak-oolovič Sagaan-ool
(kül'mku 2018—)
Telefonkod +7−39 422-xx-xxx
Avtokod 17
Aigvö UTC+7 (MSK+4)


Sil sanal voib olda toižid znamoičendoid; miše nähta niid, tulgat tänna.

Kizil (tuv.: Кызыл «rusked», ven.: Кызы́л) om lidn da lidnümbrik Venäman Sibirin suves. Se om Tuvan Tazovaldkundan pälidn da kaikiš suremb lidn.

Mongolijan generaline konsuluz sijadase lidnas.

Eländpunktan aluz om pandud venämalaižil vl 1914 kuti Belocarsk-lidn. Vozil 1918−1926 se oli sanu Hem-Beldir-nimed, vspäi 1926 om olmas nügüdläiženke nimenke. Vspäi 1944 oli mülünu NSTÜ:he VNFST:n Tuvan avtonomižen agjan pälidnaks.

Kizil šingotase valdkundaližil holitišil, Kizilan LEK:al sijaližel hilel. Om kaivuztegimišton edheotandoid lidnan ümbrištos.

Lidn sijadase tazovaldkundan keskuses, Tuvan katl'uses, 630 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Kaks' joged ühthejokstas lidnan rounoiš: Sur' Jenisei (tuv.: Бии-Хем) da Pen' Jenisei (tuv.: Каа-Хем, Кызыл-Хем). Se om Jenisein joginišk (tuv.: Улуг-Хем). Lähembaižed järedad lidnad oma Minusinsk, Abakan da Černogorsk 390 km lodeheze avtotedme, lähembaine raudtestancii om Minusinskas.

Klimat om terav kontinentaline kuiv. Tal'vel ei olele sulasäd, paneb 10..20 sm lunt. Voib olda pölütorokoid da kovid tulleid semendkus-heinkus. Voden keskmäine lämuz om –0,7 C°, kezakun-elokun +18..+21 C°, tal'vkun-uhokun –23..–29 C°. Lidnan klimat om tazostadud Edahaižhe Pohjoižhe. Ekstremumad oma –54 C° i +40,7 C°. Paneb sadegid 236 mm, enamba kezaaigan (137 mm, 33..56 mm kuidme), vähemba uhokus-keväz'kus (4..5 mm kus).

Kizil om lidnümbrikon üks'jäižeks eländpunktaks. Lidnümbrikon pind — 200,37 km².

Vn 2010 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 109 918 ristitud. Kaik 116 015 eläjad oli lidnas vl 2017. Kaikiš suremb lidnan ristitišt om nügüd'. Tazovaldkundan koumandez eläb Kizilas.

Rahvahad (2010): tuvalaižed — 68,1 %, venälaižed — 28,4 %, toižed rahvahad — 3,5 %.

Professionaližen opendusen aluzkundad oma Tazovaldkundan medkolledž[1], Kizilan čomamahtoiden kolledž[2], Kizilan kulutandkooperacijan ekonomikan da oiktusen tehnikum[3], Tuvan politehnine tehnikum[4], Tuvan maižanduztehnikum[5], Tuvan sauvondtehnikum, Tuvan valdkundaline universitet[6] (alusenpanend 1952 kut opendajiden institut, reorganizacii 1995, 11 fakul'tetad).

Edeline lidnan pämez' om Vladislav Hovalig (eloku 2008 — reduku 2018).

Avtobusad da taksid oma kundaližeks transportaks lidnas. Avtobusad da jogitransport ühtenzoittas lidnad kaikidenke rajonkeskusidenke. Projektiruidas raudted, linneb Krasnojarskan randan Kuragino-žilospäi.

Regionaline civiline Kizil-lendimport[7] (KYZ / UNKY / КЫЫ, 91,2 tuh. passažiroid vl 2022) sijadase lidnan suves, kudes kilometras suvipäivlaskmha lidnan keskusespäi. Tehtas regularižid reisid Irkutskha, Krasnojarskha da Novosibirskha, mugažo Tuvan Tazovaldkundan eländpunktoihe.

  1. Tazovaldkundan medkolledžan sait (medcoll.rtyva.ru). (ven.)
  2. Kizilan čomamahtoiden kolledžan sait (kki.tuva.muzkult.ru). (ven.)
  3. Kizilan kulutandkooperacijan ekonomikan da oiktusen tehnikuman sait (tuvaktep.ru). (ven.)
  4. Tuvan politehnižen tehnikuman sait (tuvpoliteh.ru). (ven.)
  5. Tuvan maižanduztehnikuman sait (tsht17.ru). (ven.)
  6. Tuvan valdkundaližen universitetan sait (tuvsu.ru). (ven.)
  7. Kizil-lendimportan sait (tuvaavia.ru). (ven.)



Tuvan Tazovaldkundan lidnad
Ak-Dovurak | Čadan | Kizil | Šagonar | Turan


Venälaižen Federacijan subjektoiden pälidnad
Abakan | Alauz'lidn | Anadir' | Arhangel'sk | Astrahan' | Barnaul | Belgorod | Birobidžan | Blagoveščensk | Bränsk | Čeboksarad | Čeläbinsk | Čerkessk | Čit | Elist | Gatčin | Gorno-Altaisk | Groznii | Habarovsk | Hanti-Mansiisk | Irkutsk | Iževsk | Ivanovo | Jakutsk | Jaroslavl' | Jekaterinburg | Joškar-Ol | Kaliningrad | Kalug | Kazan' | Kemerovo | Kirov | Kizil | Kostrom | Krasnodar | Krasnogorsk | Krasnojarsk | Kurgan | Kursk | Lipeck | Magadan | Magas | Mahačkal | Maikop | Moskv | Murmansk | Nal'čik | Nar'jan Mar | Novosibirsk | Omsk | Orel | Orenburg | Penz | Perm' | Petropavlovsk Kamčatkal | Petroskoi | Piter | Pskov | Rostov Donal | Räzan' | Salehard | Samar | Saransk | Saratov | Siktivkar | Simferopol' (de fakto) | Sevastopol' (de fakto) | Smolensk | Stavropol' | Sur' Uz'lidn | Suvisahalinsk | Tambov | Tomsk | Tul | Tver' | Tümen' | Uf | Ulan Ude | Ul'janovsk | Vladikavkaz | Vladimir | Vladivostok | Volgograd | Vologd | Voronež