Samar
Lidnanznam |
Flag |
Valdkund | Venäma |
Eläjiden lugu (2024) | 1,158,952 ristitud |
Pind | 541,38 km² |
Pämez' | Jelena Lapuškina (tal'vku 2017—) |
Telefonkod | +7−846-xxx-xxxx |
Avtokod | 63, 163 |
Aigvö | UTC+4 (MSK+1) |
Samar (ven.: Сама́ра) om millionerlidn da lidnümbrik Venäman suvipäivlaskmas, valdkundan ühesanz' surtte lidn. Se om Samaran agjan pälidn da kaikiš suremb lidn, mugažo Volgan rajonan administrativine keskuz (rajon ei mülü lidnha).
Istorii
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Grigorii Zasekin-ruhtinaz pani varjoičijan Samar-lidnusen alust vl 1586, om nimitadud jogen mödhe. Lidnuz da žilo senno saiba lidnan statusad vl 1688. Vozil 1935−1991 nimitihe lidnad Kuibišev:aks nevondkundaližen partijan da kundan Valerian Kuibišev-šingotajan kanzannimen mödhe.
Samar šingotase mašinansauvomižel i metallan ümbriradmižel (Venäman pörutügiden nelländez), sömtegimištol, aerokosmižel sarakol, alüminijantegimel, kivivoin ümbriradmižel, sidon kabeliden pästandal (Venäman kaks' koumandest), regionaližel tedokeskusel (üläopendusen 12 sijališt aluzkundad, aerokosmosan tedoinstitutad da tedoiduzkeskused).
Geografijan andmused
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Samar sijadase Volg-jogen (Saratovan vezivaradim) hural randal ühtennimižen jogen lanktendan sijas, 28..286 m ü.m.t. korktusil, 100 metrad valdmeren pindan päl keskmäižel korktusel. Rel'jef om kukhikaz pohjoižpalas i vanoikaz suvipalas. Kaikiš korktemb čokkoim om Tip-Täv-mägi, 286 m ü.m.t. kortte.
Matkad Moskvhasai om 855 km päivlaskmha orhal vai 1050 km avtotedme. Lähembaižed järedad lidnad oma Ural'sk suvhe (kaz.: Орал, 246 km avtotedme), Sizran' päivlaskmha (111 km orhal), Tol'jatti lodeheze (79 km avtotedme) i Ul'janovsk lodeheze (242 km avtotedme). Novokuibiševsk om suvipäivlaskmaižeks kaimdailidnaks.
Klimat om ven kontinentaline. Voden keskmäine lämuz om +6,1 C°, kezakun-elokun +19,8..+21,9 C°, tal'vkun-uhokun −7,8..−9,6 C°. Ekstremumad oma −44,0 C° (viluku) i +39,9 C° (heinku, eloku). Kezaaigan minimum om −0,4 C° (kezaku), tal'vaigan maksimum om +7,3 C° (tal'vku). Ei voi panda halad heinkus-elokus (elokun minimum om +4,1 C°). Paneb sadegid 549 mm vodes, kuidme läz tazomäras, enamba tal'vkus-vilukus (51..55 mm kus), vähemba semendkus (38 mm). Voden keskmäine relätivine nepsuz om 74 %.
Tobmuz
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Samar jagase ühesaks administrativižeks rajonaks, kaik ned oma municipaližikš ühtnikoiš lidnan südämes. Kaks' pen't žilod (129 rist. vl 2010) mülüdas lidnümbrikho Samaran ližaks.
Eläjad
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 1 164 685 ristitud, agjan koumandez. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 1 280 000 eläjid vl 1987. Läz 2,7 mln elädas lidnaglomeracijas (2017), mülütadas sihe agjan lidnoiden rengast ümbri Samaran känmas.
Rahvahad (enamba 0,4 % vl 2010): venälaižed — 84,7 %, totarlaižed — 3,4 %, ukrainalaižed — 1,1 %, mordvinalaižed — 1,1 %, čuvašalaižed — 1,0 %, armenijalaižed — 0,6 %, azerbaidžanlaižed — 0,4 %, toižed rahvahad — 2,4 %, rahvahuden ozutandata — 5,3 %.
Transport
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Avtobusad, tramvaid, trolleibusad, maršruttaksid da taksid, jogidebarkaderad i ehtatimed oma kundaližeks transportaks lidnas. Vspäi 1987 metropoliten[1] radab (vspäi 2015 üks'jäine jono kümnenke stancijanke om, 12,6 km raudted). Kiruhastjad ühtenzoittas Tol'jattinke, ezilidnelektrojonused — aglomeracijan lidnoidenke. Jogiport radab mugažo jüguiden täht.
Rahvahidenkeskeine civiline Kurumoč-lendimport[2] (KUF / СКЧ / UWWW, koume millionad passažiroid vl 2019) sijadase 35 km pohjoižhe lidnan keskusespäi. Tehtas reisid Venäman järedoihe lidnoihe i Tümenin agjaha, Keskmeren i Suviazijan lebutahoiže, Tadžikistanha. Raudteaeroekspress ühtenzoitab lendimportanke, kaks' reisad päiväs ühthe polehe da kaks' tagaz. Toižed koume lendimportad oma aviacijan kodvindan (Bezimänk, Smišläjevk) i sodakävutandoiden täht (Kräž).
Galerei
[vajehta | vajehtada lähtetekst]-
Lidnümbrikon Duman sauvuz (2009)
-
Lidnümbrikon Administracijan sauvuz
-
Samaran agjan istoriž-kodirandantedištandmuzei P.V. Alabinan nimed
-
Jumalanmaman Katken kafedraline päjumalanpert', vn 2008 nägu
-
Jumalanmaman Iveronan jumalaižen naižjumalankodi, vn 2021 nägu
-
Samaran pämečet', vn 2009 nägu
-
«Kuznecov»-kompanijan administracijan korpus vl 2012 (avialikutimed)
-
Samaran LEK vl 2011
-
Žigulin oludentegim vl 2018
-
Samaran nacionaline tedoiduzuniversitet, päsauvuz (2012, edel 2016. vot Samaran valdkundaline universitet)
-
Samaran valdkundaline filarmonii
-
«Vertikal'»-torguimižofiskeskuz (Püštoiktuz)
-
«Solidarnost Samara Arena»-futbolstadion (2018)
-
Kurumoč-lendimportan uz' terminal vl 2015
-
Samar-päraudtestancijan sauvuz vl 2012
Homaičendad
[vajehta | vajehtada lähtetekst]- ↑ Samaran metron sait (metrosamara.ru). (ven.)
- ↑ Kurumoč-lendimportan sait (kuf.aero). (ven.) (angl.)
Irdkosketused
[vajehta | vajehtada lähtetekst]- Lidnümbrikon Duman oficialine sait (gordumasamara.ru). (ven.)
- Lidnümbrikon radonoigendajan tobmuden oficialine portal (samadm.ru). (ven.)
Samar Vikiaitas |
Samaran agjan lidnad | ||
Čapajevsk | Kinel' | Neftegorsk | Novokuibiševsk | Oktäbr'sk | Otradnii | Pohvistnevo | Samar | Sizran' | Žigulövsk | Tol'jatti | ||
Venälaižen Federacijan subjektoiden pälidnad | ||
Abakan | Alauz'lidn | Anadir' | Arhangel'sk | Astrahan' | Barnaul | Belgorod | Birobidžan | Blagoveščensk | Bränsk | Čeboksarad | Čeläbinsk | Čerkessk | Čit | Elist | Gatčin | Gorno-Altaisk | Groznii | Habarovsk | Hanti-Mansiisk | Irkutsk | Iževsk | Ivanovo | Jakutsk | Jaroslavl' | Jekaterinburg | Joškar-Ol | Kaliningrad | Kalug | Kazan' | Kemerovo | Kirov | Kizil | Kostrom | Krasnodar | Krasnogorsk | Krasnojarsk | Kurgan | Kursk | Lipeck | Magadan | Magas | Mahačkal | Maikop | Moskv | Murmansk | Nal'čik | Nar'jan Mar | Novosibirsk | Omsk | Orel | Orenburg | Penz | Perm' | Petropavlovsk Kamčatkal | Petroskoi | Piter | Pskov | Rostov Donal | Räzan' | Salehard | Samar | Saransk | Saratov | Siktivkar | Simferopol' (de fakto) | Sevastopol' (de fakto) | Smolensk | Stavropol' | Sur' Uz'lidn | Suvisahalinsk | Tambov | Tomsk | Tul | Tver' | Tümen' | Uf | Ulan Ude | Ul'janovsk | Vladikavkaz | Vladimir | Vladivostok | Volgograd | Vologd | Voronež | ||