Mine sisu juurde

Ulan Ude

Vikipedii-späi
(Oigetud lehtpolelpäi Ulan-Ude)
Ulan Ude
Улан-Удэ (ven.)
Улаан Үдэ (burät.)
 Lidnanznam
 Flag
Valdkund Venäma
Eläjiden lugu (2024) 435,751 ristitud
Pind 365,71 km²
Ulan Ude Улан-Удэ (ven.) Улаан Үдэ (burät.)
Pämez' Igor' Šutenkov
(sügüz'ku 2019—)
Telefonkod +7−3012-xxx-xxx
Avtokod 03
Aigvö UTC+8 (MSK+5)


Lidnan kart (2021)

Ulan Ude (ven.: Ула́н-Удэ́, burät.: Улаан Үдэ хото) om lidn da lidnümbrik Venäman Sibirin suvipäivnouzmas. Se om Burätijan Tazovaldkundan administrativine keskuz da kaikiš suremb lidn.

Eländpunktan aluz om pandud vl 1666 Venäman kozakoil kuti Tal'vdundan sija Udal (ven.: Удинское зимовье) keradamha valdkundmaksuid tungusalaižiš rahvahišpäi. Vspäi 1680 sen nimi oli Udan lidnuz (ven.: Удинский острог). Vl 1690 sai lidnan statusad udenke Udinsk-nimenke. Vozil 1735−1924 nimitihe Üläudinsk:aks (burät.: Дээдэ Үдэ, ven.: Верхнеу́динск).

Ulan Ude šingotase tarbhaižiden kaivatusiden samižen kompanijoil, mašinansauvomižel i metallanümbriradmižel, mecan ümbriradmižel, kebnal tegimištol, sömtegimištol, torguindal, videl tedoinstitutal.

Geografijan andmused

[vajehta | vajehtada lähtetekst]

Lidn sijadase Seleng-jogen da sen oiktan Ud-ližajogen (ven.: Уда́, burät.: Үдэ гол 467 km pitte) kaikil randoil, mägidenkeskeižes katl'uses, 500..800 m ü.m.t. korktusil, oiged rand om korktemb.

Matkad Moskvhasai om 5660 km päivlaskmha avtotedme, Baikalan randhasai — 100 km päivlaskmha orhal. Lähembaine järed lidn om Irkutsk 454 km päivlaskmha avtotedme.

Klimat om terav kontinentaline kuiv, päivoikaz, kezal eriližešti, vilunke tal'venke. Voden keskmäine lämuz om +0,1 C°, kezakun-elokun +17,7..+20,6 C°, tal'vkun-uhokun −17,5..−22,8 C°. Ekstremumad oma −54,4 C° (viluku) i +40,6 C° (heinku). Kezaaigan minimum om −4,0 C° (kezaku, eloku), tal'vaigan maksimum om +7,9 C° (uhoku). Ei voi panda halad heinkus vaiše (minimum +1,2 C°), läz ei olele sulasäd vilukus (maksimum +0,4 C°). Paneb sadegid 265 mm vodes, enamba kezakus-elokus (45..68 mm kus), vähemba redukus-sulakus (koume..kümne millimetrad kus). Kun keskmäine relätivine nepsuz vajehtase 49..57 % röunoiš sulakus-kezakus, 75..78 % kül'mkus-uhokus, 64..69 % toižiš kuiš.

Ulan Uden administrativižed rajonad: (vn 2017 kart)
     Raudterajon      Oktäbrin rajon      Nevondkundaline rajon

Ulan Ude jagase koumeks lidnrajonaks: Raudterajon (burät.: Түмэр замай хороо, ven.: Железнодорожный район), Oktäbrin rajon (Октябриин хороо / Октябрьский район), Nevondkundaline rajon (Зүблэлтын хороо / Советский район). Lidn om lidnümbrikon üks'jäižeks eländpunktaks. Lidnümbrikon pind om 365,71 nellikkilometrad.

Lidnümbrikon pämez' om sen Administracijan pämez'. Edeline lidnan pämez' (mer) om Aleksandr Golkov (tal'vku 2012 — keväz'ku 2019).

Vn 2010 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 404 400 ristitud, vn 2021 — 437 565 ristitud. Kaik 431 992 eläjad oli lidnas vl 2017, hö otiba 43 % tazovaldkundan ristitištos sil aigal. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 439 128 eläjad vl 2020.

Rahvahad (enamba 0,3 % vl 2021): venälaižed — 53,5 %, burätalaižed — 30,6 %, totarlaižed — 0,3 %, toižed rahvahad — 1,4 %, rahvahuden ozutandata — 14,2 %.

Lidnan professionaližen opendusen aluzkundad oma severz'-se kümnikoid kolledžid da tehnikumoid, Burätijan valdkundaline universitet Dorži Banzarovan nimed[1], Burätijan maižanduzakademii, Päivnouzmaižsibirine valdkundaline tehnologijoiden da ohjandusen universitet, Päivnouzmaižsibirine valdkundaline kul'turan institut, buddizman «Daši Čoinhorlin»-universitet, toižiden lidnoiden (Moskv, Novosibirsk) üläopendusen aluzkundad kaks' filialad.

Avtobusad, tramvaid, maršruttaksid i taksid oma kundaližeks transportaks lidnas.

Rahvahidenkeskeine soda- da civiline Baikal-lendimport[2] (UUD / UIUU / УЛЭ, 629 tuh. passažiroid vl 2022) sijadase 15 km päivlaskmha lidnan keskusespäi. Tehtas reisid Ulanbatarha, Pekinha i čarterreisid Tailandan lebutahoiže, Venäman Sibirin i Edahaižen Päivnouzmman järedoihe lidnoihe, Moskvha, Burätijadme.

Ulan Uden tobjan palan ühthine nägu Seleng-jogen vastrandaspäi vn 2015 heinkus

Tetabad sündnuded

[vajehta | vajehtada lähtetekst]
  1. Burätijan valdkundaližen universitetan sait (bsu.ru). (ven.) (angl.) (mong.) (kit.)
  2. Baikal-lendimportan sait (airportbaikal.ru). (ven.)



Burätijan Tazovaldkundan lidnad
Babuškin | Gusinoozörsk | Käht | Severobaikal'sk | Zakamensk | Ulan Ude


Venälaižen Federacijan subjektoiden pälidnad
Abakan | Alauz'lidn | Anadir' | Arhangel'sk | Astrahan' | Barnaul | Belgorod | Birobidžan | Blagoveščensk | Bränsk | Čeboksarad | Čeläbinsk | Čerkessk | Čit | Elist | Gatčin | Gorno-Altaisk | Groznii | Habarovsk | Hanti-Mansiisk | Irkutsk | Iževsk | Ivanovo | Jakutsk | Jaroslavl' | Jekaterinburg | Joškar-Ol | Kaliningrad | Kalug | Kazan' | Kemerovo | Kirov | Kizil | Kostrom | Krasnodar | Krasnogorsk | Krasnojarsk | Kurgan | Kursk | Lipeck | Magadan | Magas | Mahačkal | Maikop | Moskv | Murmansk | Nal'čik | Nar'jan Mar | Novosibirsk | Omsk | Orel | Orenburg | Penz | Perm' | Petropavlovsk Kamčatkal | Petroskoi | Piter | Pskov | Rostov Donal | Räzan' | Salehard | Samar | Saransk | Saratov | Siktivkar | Simferopol' (de fakto) | Sevastopol' (de fakto) | Smolensk | Stavropol' | Sur' Uz'lidn | Suvisahalinsk | Tambov | Tomsk | Tul | Tver' | Tümen' | Uf | Ulan Ude | Ul'janovsk | Vladikavkaz | Vladimir | Vladivostok | Volgograd | Vologd | Voronež