Nar'jan Mar

Vikipedii
Hüpähtada: navigacii, Ecind
Nar'jan Mar
Нарьян-Мар (ven.)
Няръяна мар (nenc.)
 Lidnanznam
Coat of Arms of Naryan-Mar.png
 Flag
Flag of Naryan-Mar.png
Valdkund Venäma
Eläjiden lugu (2017) 24 654 ristitud
Pind 19,53 km²
Nar'jan MarНарьян-Мар (ven.)Няръяна мар (nenc.)
Pämez' Oleg Belak (2 017—)
Telefonkod +7-81 853-xx-xxx
Avtokod 83
Aigvö UTC+3 (MSK+0)


Nar'jan Mar (ven.: Нарьян-Мар, nenc.: Няръяна мар, sana sanaha «Rusked lidn») om Venäman lidn da lidnümbrik Arhangel'skan agjas. Se om Nencan avtonomižen ümbrikon administrativine keskuz da üks'jäine lidn.

Istorii[redaktiruida | redaktiruida purde]

Vozil 1892—1903 koume mecanümbriradajad tegint oliba saudud ühtel-žo sijal nügüd'aigaižen lidnan territorijal, kaks' paloiba, koumanz' jäi i sen eländpunkt nimitihe Mectegimen žilo. Eländpunktan toine pala mainitase kuti Beloščel'je-külä vl 1922.

Vl 1931 Nar'jan Mard-radnikžilo ühtenzoiti Mectegimen, Kalüš-, Karmanovo (Gorodeckii)- i Nosovo (Kačgort)-žiloid, Beloščel'je- i Jokuš-külid sauvomha meriportad Vorkutan kivihilen täht. Sil-žo vodel udesnimitihe radnikžilod nügüdläižikš hüvän el'gendusen da virkandan täht, heittihe «d»-kirjant. Vl 1932 sirdihe Nencan avtonomižen ümbrikon keskust sihe Tel'visk-küläspäi. Nar'jan Mar om lidnaks vodelpäi 1935.

Geografijan andmused[redaktiruida | redaktiruida purde]

Lidn sijadase Pohjoižen nabapirdan taga, seižub Pečor-jogen alajoksmusen randal, 110 km Barencan meren randaspäi, 6 m korktusel valdmeren pindan päl. Mad Moskvaspäi Nar'jan Marhasai om 1500 km, Arhangel'skaspäi Nar'jan Marhasai — 660 km. Lähembaine raudtestancii om Usinskas, 350 km matkad, voib vaiše tal'vavtotel sadas sihepäi madme.

Klimat om subarktine. Voden keskmäine lämuz om −3,1 C°. Paneb sadegid 456 mm vodes, kaikiš enamba elokus-sügüz'kus (52-63 mm kus). Lidn om ümbärtud igähižen rougun zonal, no ei ole rougud lidnan südäimes.

Lidnümbrikon pind om 42,6 km². Nar'jan Mar om üks'jäine eländpunkt lidnümbrikos.

Eläjad da transport[redaktiruida | redaktiruida purde]

Vn 2010 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 21 338 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt om nügüd' (vl 2017). Hristanuskondan Bogojavlenskii-päjumalanpert' (vspäi 2004, ortodoksine jumalankodikund) da Kazanin pühäpert' (vanhuskolaižed) oma lidnas.

Avtobusad oma kundaližeks transportaks lidnas. Meriport radab vspäi 1932 kezakuspäi kül'mkuhusai. Voib sadas likutimvenehil eländpunktoihesai kezaaigan. Avtote Usinskaspäi om sauvomas. Soda- da civiline Nar'jan Mar-lendimport (NNM / ННР) sijadase 3 km päivnouzmha lidnaspäi, tehtas reisid lähembaižihe järedoihe lidnoihe, mugažo Moskvha, Piterihe i Nencan avtonomižedme ümbrikodme.

Mel'hetartuižed faktad[redaktiruida | redaktiruida purde]

Sebruzlidnad[redaktiruida | redaktiruida purde]

Irdkosketused[redaktiruida | redaktiruida purde]



Arhangel'skan agjan lidnad
Arhangel'sk | Kargopol' | Koräžm | Kotlas | Mezen' | Mirnii | Nar'jan Mar | Novodvinsk | Nändom | Oneg | Severodvinsk | Sol'vičegodsk | Šenkursk | Vel'sk


Venälaižen Federacijan subjektoiden pälidnad
Abakan | Alauz'lidn | Anadir' | Arhangel'sk | Astrahan' | Barnaul | Belgorod | Birobidžan | Blagoveščensk | Bränsk | Čeboksarad | Čeläbinsk | Čerkessk | Čit | Elist | Gorno-Altaisk | Groznii | Habarovsk | Hanti-Mansiisk | Irkutsk | Iževsk | Ivanovo | Jakutsk | Jaroslavl' | Jekaterinburg | Joškar-Ol | Kaliningrad | Kalug | Kazan' | Kemerovo | Kirov | Kizil | Kostrom | Krasnodar | Krasnojarsk | Kurgan | Kursk | Lipeck | Magadan | Magas | Mahačkal | Maikop | Moskv | Murmansk | Nal'čik | Nar'jan Mar | Novosibirsk | Omsk | Orel | Orenburg | Penz | Perm' | Petropavlovsk Kamčatkal | Petroskoi | Piter | Pskov | Rostov Donal | Räzan' | Salehard | Samar | Saransk | Saratov | Siktivkar | Simferopol' (de fakto) | Sevastopol' (de fakto) | Smolensk | Stavropol' | Sur' Uz'lidn | Suvisahalinsk | Tambov | Tomsk | Tul | Tver' | Tümen' | Uf | Ulan Ude | Ul'janovsk | Vladikavkaz | Vladimir | Vladivostok | Volgograd | Vologd | Voronež