Kazan'
Lidnanznam |
Flag |
Valdkund | Venäma |
Eläjiden lugu (2022) | 1,259,173 ristitud |
Pind | 638,39 km² |
Pämez' | Il'sur Metšin (kül'mku 2005—) |
Telefonkod | +7−843-xxx-xxxx |
Avtokod | 16, 116, 716 |
Aigvö | UTC+3 (MSK+0) |
Kazan' (ven.: Каза́нь, tot.: Казан / Qazan) om kudenz' surtte millionerlidn, lidnümbrik da järed raudtesol'm Venämas. Se om Tatarstanan Tazovaldkundan administrativine keskuz da kaikiš suremb lidn.
Istorii
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Ezmäižen kerdan lidn mainitase kirjutadud purtkiš vl 1391. Vozil 1438−1552 Kazan' oli Kazanin hankundan pälidnan. Vl 2005 oigetihe Kazanin olendan tuhant voz'päiväd.
Kazan' šingotase mašinansauvomižel (koume aviategint), himižel i kivivoinhimižel sarakoil, sömtegimištol, turizmal (3,5 mln turistoid vl 2019), bankoil.
Geografijan andmused
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Lidn sijadase Kazank-jogen molembil randoil sen Volgha lanktendan sijas, Volgan hural randal, 60 metrad valdmeren pindan päl keskmäižel korktusel. Matkad Moskvhasai om 820 km päivlaskmha orhal.
Klimat om ven kontinentaline. Suvine i päivlaskmaine tulleid enambištudas. Voden keskmäine lämuz om +5,1 C°, kezakun-elokun +18,3..+20,5 C°, tal'vkun-uhokun −8,0..−10,0 C°. Ekstremumad oma −46,8 C° (viluku) i +39,0 C° (heinku, eloku). Kezaaigan minimum om −1,4 C° (kezaku), tal'vaigan maksimum om +6,1 C° (tal'vku). Ei voi panda halad heinkus-elokus (elokun minimum om +1,0 C°). Paneb sadegid 563 mm vodes, enamba kezakus-elokus (60..67 mm kus), vähemba uhokus-sulakus (30..34 mm kus).
Tobmuz
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Kazan' om lidnümbrikon üks'jäižeks eländpunktaks. Lidn jagase seičemeks administrativižeks rajonaks. Severziden-se rajoniden administracijad oma ühthižed, kaik nell' om niid, sen ližaks vanhan lidnan ičeze administracii radab.
Eläjad
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Vn 2010 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe Kazan'-lidnan eläjiden lugu oli 1 143 535 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt om nügüd'. Enamba 1,7 mln ristituid elädas lidnaglomeracijas (2022).
Rahvahad (vn 2010 rahvahanlugemine, enamba 0,3 %)[1]: venälaižed — 48,5 %, totarlaižed — 47,4 %, čuvašalaižed — 0,8 %, ukrainalaižed — 0,4 %, marilaižed — 0,3 %, toižed rahvahad — 2,3 %, rahvahuden ozutandata — 0,3 %.
Transport
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Tähäsai kaikiš populärižemb kundaline transport om avtobusad, ned ottas kaikiden passažoroiden nell' videndest. Trolleibusad, tramvaid, kiruhtramvaid, ezilidnelektrojonused da taksid oma kundaližtransportaks mugažo. Kazanin metro om rados vspäi 2005 (vl 2015: üks'jäine jono, 10 stancijad, 15,8 km raudted).
Kaik kaks' päraudtestancijad, nell' avtobusstancijad, jogistancii i jogiport oma lidnas. Ümbäravtote i avtotesild Volgas päliči oma saudud.
Rahvahidenkeskeine civiline Kazan'-lendimport Gabdulla Tukain nimed[2] (tot.: Габдулла Тукай исемендәге Казан Аэропорты, КЗН / KZN / UWKD, 3,8 mln passažiroid vl 2021) sijadase 26 km suvipäivnouzmha lidnan keskusespäi. Se tegeb reisid Venämadme da Keskuzazjian maihe, mugažo čarterreisid Venäman turistoiden navedijoihe verhiže maihe. Om erasid il'mteid Tatarstanan-ki järedoihe lidnoihe. Sen ližaks, viž penembid lendimportad oma avaitud lidnas da sen ümbrištos: Borisoglebskoje (Kazanin aviategimen kodvport), Judino (Kazanin punolendimiden tegimen kodvport), Kurkači i Višnövk (sportaviacii i ühthižen kävutandan), privatine Karaiševo-lendimport.
Galerei
[vajehta | vajehtada lähtetekst]-
Lidnan merii (2014)
-
Kazanin lidnankeskuz Kremlinke tagamal (2003)
-
«Kul Šarif»-pämečet' Kremliš, vn 2016 nägu
-
Kazanin Jumalanmaman mez'jumalankodi, vn 2020 nägu
-
Kaikiden religijoiden pühäpert', vn 2017 nägu
-
Kazanin likutimensauvomižen tegimištoline ühtelmaz (kontor i tulend, 2011)
-
IT-park vl 2015
-
Kazanin (Volgaveren) federaližen universitetan tedokirjišt Nikolai Lobačevskijan nimed (2020)
-
Tataran valdkundaline akademine teatr Galiasgar Kamalan nimed (2009)
-
Tataran valdkundaline «Ekijat»-tätüteatr (2017, Sarn)
-
«Ak Bars Arena» (2018, vll 2013−2019 «Kazan' Arena»)
-
«Korston»-moll i adivpert' (2013)
-
Jogivagzal vl 2010
-
Kazan' -lendimportan terminalad vl 2014
-
Kazan'-Passažirine-päraudtestancii vl 2007
Tetabad sündnuded
[vajehta | vajehtada lähtetekst]- Al'bert Asadullin (sünd. 1948) — Nevondkundaližen Ühtištusen i Venäman pajatai.
- Čulpan Hamatova (sünd. 1975) — totarlaine naine, Venäman aktris, TV-vedai, kundan šingotai.
- Gajaz Ishaki (sünd. 1878 − kol. 1954) — oli totarlaine kirjutai da politik.
- MakSim (Marina Abrosimova) (sünd. 1983) — venälaine pajatai.
- Födor Šaläpin (sünd. 1873 − kol. 1938) — oli venälaine operan pajatai.
Homaičendad
[vajehta | vajehtada lähtetekst]- ↑ Национальный состав населения Республики Татарстан по переписи 2010 года по городским округам и районам (Tatarstanan Tazovaldkundan ristitišton rahvahaline mülükund vn 2010 rahvahanlugemižen mödhe lidnümbrikoidme da rajonidme) // Tatstat.ru, 3 lpp. — Lp. 3. (ven.)
- ↑ Kazan'-lendimportan sait (kazan.aero). (ven.) (angl.) (tot.)
Irdkosketused
[vajehta | vajehtada lähtetekst]- Kazan'-lidnan tobmuden portal (kzn.ru). (ven.) (angl.) (tot.)
Kazan' Vikiaitas |
Tatarstanan Tazovaldkundan lidnad | ||
Agriz | Al'met'jevsk | Arsk | Aznakajevo | Bavli | Bolgar | Bugul'm | Buinsk | Čistopol' | Innopolis | Jarčalli | Jelabug | Kazan' | Kukmor | Laiševo | Leninogorsk | Mamadiš | Mendelejevsk | Menzelinsk | Nižnekamsk | Nurlat | Zainsk | Zelenodol'sk | Tetüši | ||
Venälaižen Federacijan subjektoiden pälidnad | ||
Abakan | Alauz'lidn | Anadir' | Arhangel'sk | Astrahan' | Barnaul | Belgorod | Birobidžan | Blagoveščensk | Bränsk | Čeboksarad | Čeläbinsk | Čerkessk | Čit | Elist | Gatčin | Gorno-Altaisk | Groznii | Habarovsk | Hanti-Mansiisk | Irkutsk | Iževsk | Ivanovo | Jakutsk | Jaroslavl' | Jekaterinburg | Joškar-Ol | Kaliningrad | Kalug | Kazan' | Kemerovo | Kirov | Kizil | Kostrom | Krasnodar | Krasnogorsk | Krasnojarsk | Kurgan | Kursk | Lipeck | Magadan | Magas | Mahačkal | Maikop | Moskv | Murmansk | Nal'čik | Nar'jan Mar | Novosibirsk | Omsk | Orel | Orenburg | Penz | Perm' | Petropavlovsk Kamčatkal | Petroskoi | Piter | Pskov | Rostov Donal | Räzan' | Salehard | Samar | Saransk | Saratov | Siktivkar | Simferopol' (de fakto) | Sevastopol' (de fakto) | Smolensk | Stavropol' | Sur' Uz'lidn | Suvisahalinsk | Tambov | Tomsk | Tul | Tver' | Tümen' | Uf | Ulan Ude | Ul'janovsk | Vladikavkaz | Vladimir | Vladivostok | Volgograd | Vologd | Voronež | ||