Mine sisu juurde

Flörovii

Vikipedii-späi
(Oigetud lehtpolelpäi Flerovii)
114
4
18
32
32
18
8
2
Fl
(289)
Flörovii

Flörovii vai Flerovii (Flflerovium latinan kelel) om 114nz' himine element himižiden elementoiden periodižes tabludes. Sen sijaduz om nelländestoštkümnendes gruppas, tabluden seičemendes periodas.

Ühthine ümbrikirjutand

[vajehta | vajehtada lähtetekst]

Ei ole flörovijad londuses. Se om transaktinoidine ratud element.

Sätas sintezal kal'cijan i plutonijan südäitukuišpäi. Flörovijan vaiše severt-se atomoid oli sadud.

Venämalaižiden tedomehiden grupp avaiži flörovijan Dubnas vn 1998 tal'vkus amerikaižen Livermoran laboratorijan tedomehiden ühtnendanke. Elementan nomer 114 sintez oli vahvištadud voziden 2004, 2006 i 2009 kodvil.

Vn 2011 1. päiväl kezakud IUPAC tundišti 114-nden elementan avaidust i vn 2012 30. päiväl semendkud vahvišti elementan nimitust Georgii Flörov-fizikantedomehen kanzannimel, Dubnan tedolaboratorii om nimitadud hänen muštoks mugažo. Sihesai kuctihe elementad Ununkvadii-nimeks (Uuq) da eka-hahktinaks.

Fizižed ičendad

[vajehta | vajehtada lähtetekst]

Flörovii om lujas radioaktivine päličmänendmetall.

Atommass — 289. Ninevuz (normaližiš arvoimižiš) — 14,0 g/sm³ (lugendan mödhe). Suladandlämuz — 340 K (67°C, ezimeletaden). Kehundlämuz — 420 K (147°C, ezimeletaden).

Vodele 2015 kaik om kuz' avaitud izotopad 284..289 atommassanke, izomärid ei ole. Kaikiš hätkemban flörovii-289-izotopan pol'čihodamižen pord om 1,9 sekundad. Izotopad kändasoiš kopernicijaks α-čihodamižen jäl'ghe, 284- i 286-izotopad jagadas erazvuiččikš südäitukuikš. Teorijan mödhe flörovijal pidab olda izotopoid pol'čihodamiženke päividen i voziden eskai hätkte sen südäitukun čomiden luguiden tagut: 114 protonad i 184 neitronad ezimeletadud flörovii-298-izotopan täht.

Himižed ičendad

[vajehta | vajehtada lähtetekst]

Ezimeletadud muiktuzmär voib olda +2 i +4 teorijoiden mödhe, hahktinan kartte. Erased tedoidused ozutadas hüväsuguižiden gazoiden pojavid flörovijan ičendoid.