Mine sisu juurde

Meitnerii

Vikipedii-späi
Meitnerii
109
2
15
32
32
18
8
2
Mt
278
Meitnerii

Meitnerii (Mtmeitnerium latinan kelel) om 109nz' himine element himižiden elementoiden periodižes tabludes. Sen sijaduz om ühesandes gruppas (vanhtunuden klassifikacijan mödhe — kahesanden gruppan laptalagruppas, VIIIB), tabluden seičemendes periodas.

Ühthine ümbrikirjutand

[vajehta | vajehtada lähtetekst]

Ei ole meitnerijad londuses. Se om transaktinoidine ratud element. Saihe meitnerijan severt-se atomoid vaiše, čihodase teravas.

Ezimeletadud muigotandmärad[1]: +1, +3, +4, +6, +8, +9.

Germanižiden fizikantedomehiden grupp Jügedoiden ioniden Institutaspäi (Darmštadt) avaiži meitnerijan vl 1982, sai sen izotopad-266 vismutaspäi-209 i raudaspäi-58. Kaik toižed izotopad oliba sadud jüžmakombiden elementoiden čihodamižes.

Vspäi 1997 element nimitase avstrižen Liza Meitner-fizikantedomehen muštoks.

Fizižed ičendad

[vajehta | vajehtada lähtetekst]

Meitnerii om radioaktivine päličmänendmetall.

Atommass — 278. Ninevuz (normaližiš arvoimižiš) — 37,4 g/sm³ (ezimeletaden)[1].

Vodele 2013 i nügüd'aigan kaik om kahesa avaitud izotopad 266, 268, 270, 274..278 atommassanke, üks'jäine 276m-izomär om löudnus (sen pol'čihodamižen pord om seičeme sekundad). Kaikiš hätkemban meitnerii-278-izotopan pol'čihodamižen pord om kuz' sekundad, sid' 270Mt (T½=800 ms), 274Mt (640 ms) i 276Mt (620 ms).

Kaik izotopad kändasoiš borjiaks α-čihodamižes päiči meitnerijad-277, kudamb čihodase erazvuiččihe südäitukuihe.

  1. 1,0 1,1 Haire, Richard G. Transactinides and the future elements (Transaktinoidad i tuleban aigan elementad) // The Chemistry of the Actinide and Transactinide Elements (Elementoiden-aktinoidoiden i transaktinoidoiden himii) / Morss; Edelstein, Norman M.; Fuger, Jean. — 3. pästand. — Dordrecht, The Netherlands: Springer Science+Business Media, 2006. (angl.) ISBN 1-4020-3555-1