Raud
26 |
0
0 0 2 14 8 2 |
Fe 55,847 |
|
Raud |
Raud (Fe — ferrum latinan kelel) om 26nz' himine element himižiden elementoiden periodižes tabludes. Sen sijaduz om kahesandes gruppas (vanhtunuden klassifikacijan mödhe — kahesanden gruppan laptalagruppas, VIIIB), tabluden nelländes periodas.
Ühthine ümbrikirjutand
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Raud om levitadud londuses lujas (4,7 % Man kores[1], kahtenz' alüminijan taga, om äi metallad Man südäitukus ezimeletaden), i voib erasišti löuta sidä puhthas olendas (m. n. ičesündui raud).
Elementan znamoičend om sur'kulu ristitun täht. Kävutadas avaros raudan ühthesuladusid hil'nikanke: teraz (vähemb mi 2,14 % hil'nikad massan mödhe), kaugedraud (enamba mi 2,14 % hil'nikad massan mödhe), rösttumatoi (legiruidud) teraraud legirujiden metalloiden ližadusenke (hrom, marganc, vanadii da tž.).
Fizižed ičendad
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Puhtaz raud om tagokaz da sitked hobedaižvauged metall. Eskai pened ližadused (hil'nik i leguruind metalloil) vajehtadas raudan ičendoid, se kovidub, no i hudruz ližadub, kändase räbedaks. Kaik om viž kristallišt seglust raudal, niiden kesken nell' normaližel painudel: α-segluz (ferrit, 769 C° da sen alemba), β-form (paramagnetik, 769..917 C°), tahkoncentriruitud γ-segluz (austenit, 917..1394 C°) i δ-variant (1394 C° da sen korktemba), sikš termine ümbriradmine om tarbhaine lujas teraraudan tehmižen aigan.
Atommass — 55,847. Ninevuz (normaližiš arvoimižiš) — 7,874 g/sm³. Suladandlämuz — 1812 K. Kehundlämuz — 3134 K.
Londuseline raud kogoneb nelläs stabiližes izotopaspäi: 54Fe (5,845 %), 56Fe (91,754 %, üks' kaikiš stabiližembiš südäitukuišpäi), 57Fe (2,119 %) i 58Fe (0,282 %). Tetas 24 radioaktivišt ratud izotopad 45..53, 55, 59..72 atommassanke, löutihe kut izomärad mugažo. Kaikiš hätkemban 60Fe-izotopan pol'čihodamižen pord om 2,6 mln vozid, sid' 55Fe (T½=2,74 vot) i raud-59 (44,5 päivest). Radioaktivižed izotopad hajetas β- i protonižen (nomerad 45..50), β- i neitronižen (nomerad 66..69) vai muite β-čihodamižen (kaik toižed) kal't, kändasoiš margancaks vai kobal'taks, izotopad 45..50 — margancaks i hromaks.
Himižed ičendad
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Luja himine reakcine mahtuz om metallal. Raud palab puhthan hapanikan atmosferas. Hen pölü voib virizuda ičeksaz il'mas. Ireg raud voib mülütada 0,8 procenthasai ližoid.
Raudha sidodud vepsän muštatišed
[vajehta | vajehtada lähtetekst]
- Ala pure raudad.
- Edel raud ratteb, konz mehen sana katteb.
- Raud ei pala lämoiš.
- Tago raud kuni palab om.
Kacu mugažo
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Homaičendad
[vajehta | vajehtada lähtetekst]- ↑ Tegijoiden kollektiv. Химическая энциклопедия в 5 томах (Himine enciklopedii, vižtomine). Tom 2 / päredaktor I. L. Knunänc. — M.: Sovetskaja enciklopedija, 1990. — 671 lp. — Lp. 270. (ven.) ISBN 5-85270-008-8
Irdkosketused
[vajehta | vajehtada lähtetekst]- Raud webelements.com-saital. (angl.)
- Kirjutuz raudas Himižiden elementoiden populärižes n-t.ru-kirjištos. (ven.)
Raud Vikiaitas |
1 | 2 | 3 | 4 | 5 | 6 | 7 | 8 | 9 | 10 | 11 | 12 | 13 | 14 | 15 | 16 | 17 | 18 | ||||||||||||||||||||||||||
1 | H | He | |||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
2 | Li | Be | B | C | N | O | F | Ne | |||||||||||||||||||||||||||||||||||
3 | Na | Mg | Al | Si | P | S | Cl | Ar | |||||||||||||||||||||||||||||||||||
4 | K | Ca | Sc | Ti | V | Cr | Mn | Fe | Co | Ni | Cu | Zn | Ga | Ge | As | Se | Br | Kr | |||||||||||||||||||||||||
5 | Rb | Sr | Y | Zr | Nb | Mo | Tc | Ru | Rh | Pd | Ag | Cd | In | Sn | Sb | Te | I | Xe | |||||||||||||||||||||||||
6 | Cs | Ba | La | Ce | Pr | Nd | Pm | Sm | Eu | Gd | Tb | Dy | Ho | Er | Tm | Yb | Lu | Hf | Ta | W | Re | Os | Ir | Pt | Au | Hg | Tl | Pb | Bi | Po | At | Rn | |||||||||||
7 | Fr | Ra | Ac | Th | Pa | U | Np | Pu | Am | Cm | Bk | Cf | Es | Fm | Md | No | Lr | Rf | Db | Sg | Bh | Hs | Mt | Ds | Rg | Cn | Nh | Fl | Mc | Lv | Ts | Og | |||||||||||
8 | Uue | Ubn | Ubu | Ubb | Ubt | Ubq | Ubp | Ubh | |||||||||||||||||||||||||||||||||||
|