Bor (himine element)
- Sil sanal voib olda toižid znamoičendoid; miše nähta niid, tulgat tänna.
5 |
0
0 0 0 0 3 2 |
B 10,811 |
|
Bor |
Bor (B — borium latinan kelel) om videnz' himine element himižiden elementoiden periodižes tabludes. Sen sijaduz om koumandestoštkümnendes gruppas (vanhtunuden klassifikacijan mödhe — koumanden gruppan päalagruppas, IIIA), tabluden kahtendes periodas.
Ühthižed andmused
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Francižed himikad Žozef Lui Gei-Lüssak i Lui Žak Tenar avaižiba boran vl 1817. Nimi sündui bura-mineralan nimitusespäi (Na2B4O7·10H2O) — torhuz boran samižen täht, mineralan nimi libub persijan (بوره burah) i araban (بورق burak) kelišpäi.
Element om harvahk Man kores — nell' grammad tonnas, i valdmeres 4,6 mg/L. Voib löuta ühtnendoiš vaiše (hapanikanke paksumb), ei ole elementarišt borad londuses. Elementarine bor sase tehnižel mahtusel.
Fizižed ičendad
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Ireg bor om kova lujas, mujutoi, hahk vai rusked kristalline vai pimed amorfine substancii, metalloid. Om pol'veimeks. Tetas enamba kümned allotropišt modifikacijad[1]. Kaikiš korktemb varmdusen röun rebitandan aigan om boral: 5,7 GPa.
Atommass — 10,811. Ninevuz normaližiš arvoimižiš — 2,34 g/sm³, nozoludeks suladandan jäl'ghe — 2,08 g/sm³. Suladandlämuz — 2349 K (2076 C°). Kehundlämuz — 4200 K (3927 C°).
Londuseline bor kogoneb kahtes stabiližes izotopaspäi: 10B (19,8%) i 11B (80,2%). Kaik 12 radioaktivišt izotopad om olmas 6..9, 12..19 atommassanke, vähemb sekundad pol'čihodamižen pordonke. Ei ole izomärid, β−-čihodamine om harakterine hil'nikan sündundanke.
Himižed ičendad
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Bor reaguruib vaiše ftoranke honuzližel lämudel. Om reakcijoid galogenidenke huldutamižes, azotanke, hil'nikanke i fosforanke. Palab il'mas huldutamižes B2O3-hapandusen sandanke i lujan lämuden eritandanke. Nened muigotandmärad oleldas: +3, +2, +1, −1, −5.
Kävutand
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Ottas kävutamižhe elementarišt borad kuiduks. Terasen mikrolegiruind ližadab sen kalindan ladud.
Boran uhtnendad oma levitadud ajis sarakois: maižanduz, puhtastuz, medicin, keramikan i stöklan tehmine, pun kaičend. Bormuiktuz (B(OH)3) kävutase levedas. Boran nitrid (borazon, BN) om organižiden ühtnendoiden rivin aluseks.
Boratoiden pävarad sijadasoiš Turkanmas (enamba seičemed kümnendest) i AÜV:oiš. Turkanman Eti Mine Works-kompanii[2] om substancijoiden boranke kaikiš suremb tegii mail'mas. Venäman kaivuzhimine Bor-kompanii om koumanz' surtte mirus, radab Dal'negorskan (Mererandaline rand) boratoiden löudmižsijan alusel.
Homaičendad
[vajehta | vajehtada lähtetekst]- ↑ Бор (Bor) // Химическая энциклопедия (Himine enciklopedii) : vižtomine / päredaktor I. L. Knunänc. — M.: Sovetskaja enciklopedija, 1988. — T. 1: А — Дарзана. — 623 lp. — Lp. 299. — 100 000 egz. (ven.) ISBN 5-85270-008-8
- ↑ AB Etiproducts OY-kompanijan sait (etiproducts.com). (angl.)
Irdkosketused
[vajehta | vajehtada lähtetekst]- Bor webelements.com-saital. (angl.)
- Kirjutuz boras Himižiden elementoiden populärižes n-t.ru-kirjištos. (ven.)
Bor (himine element) Vikiaitas |
1 | 2 | 3 | 4 | 5 | 6 | 7 | 8 | 9 | 10 | 11 | 12 | 13 | 14 | 15 | 16 | 17 | 18 | ||||||||||||||||||||||||||
1 | H | He | |||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
2 | Li | Be | B | C | N | O | F | Ne | |||||||||||||||||||||||||||||||||||
3 | Na | Mg | Al | Si | P | S | Cl | Ar | |||||||||||||||||||||||||||||||||||
4 | K | Ca | Sc | Ti | V | Cr | Mn | Fe | Co | Ni | Cu | Zn | Ga | Ge | As | Se | Br | Kr | |||||||||||||||||||||||||
5 | Rb | Sr | Y | Zr | Nb | Mo | Tc | Ru | Rh | Pd | Ag | Cd | In | Sn | Sb | Te | I | Xe | |||||||||||||||||||||||||
6 | Cs | Ba | La | Ce | Pr | Nd | Pm | Sm | Eu | Gd | Tb | Dy | Ho | Er | Tm | Yb | Lu | Hf | Ta | W | Re | Os | Ir | Pt | Au | Hg | Tl | Pb | Bi | Po | At | Rn | |||||||||||
7 | Fr | Ra | Ac | Th | Pa | U | Np | Pu | Am | Cm | Bk | Cf | Es | Fm | Md | No | Lr | Rf | Db | Sg | Bh | Hs | Mt | Ds | Rg | Cn | Nh | Fl | Mc | Lv | Ts | Og | |||||||||||
8 | Uue | Ubn | Ubu | Ubb | Ubt | Ubq | Ubp | Ubh | |||||||||||||||||||||||||||||||||||
|