Vol'fram

Vikipedii
Hüpähtada: navigacii, Ecind
Vol'framan palaižed kubižen santimetran kohtha.
74
0
2
12
32
18
8
2
W
183,84
Vol'fram

Vol'fram (W - wolframium latinan kelel) om 74nz' himine element himižiden elementoiden periodižes tabludes. Sen sijaduz om kudenden gruppan laptalagruppas, tabluden kudendes periodas.

Vol'fram om levitadud londuses keskmäras, sidä ei voi löuta joudjas olendas. Puhtast vol'framad saiba ezmäižen kerdan vl 1783 ispanijalaižed himikad Elüar-vellesed.

Fizižed ičendad[redaktiruida | redaktiruida purde]

Vol'fram om kova, lujas löumassulatud hoštai hahkvauvaz päličmänendmetall. Londuseline metall mülütab viž seižujad izotopad.

Atommass — 183,84. Ninevuz (normaližiš arvoimižiš) — 19,25 g/sm³. Suladandlämuz — 3695 K. Kehundlämuz — 6203 K. Vol'framal om kaikiš korktemb suladandlämuz da kehundlämuz.

Toižed ičendad da kävutand[redaktiruida | redaktiruida purde]

Vol'fram om lujas seižui himišt painust vaste.

Metallal om korrozijanvastaižid ičendoid. Sidä kävutadas mugažo tobjimalaz metallurgijas. Kaikiš järedambad löudmižsijad oma Kanadas, Kitaiš, Kazahstanas da AÜV:oiš. Päeksportör — Kitai.

Vol'framal ei ole ičenašt biologišt rolid.

Irdkosketused[redaktiruida | redaktiruida purde]