Himine element

Vikipedii-späi
Rutenii. Himižen elementan kartaižen ozutez:
1 — himine znam,
2 — nimi rahvahankelel,
3 — nomer järgendusen mödhe,
4 — atommass,
5 — elektroniden järgenduz energetižidme tazopindoidme,
6 — elektronine konfiguracii

Himine element om kaik atomad südäitukun ühtejiččenke täutkenke.

Kaik 118 himišt elementad oma avaitud vodele 2016. Niiden kesken 94 elementad oma londuses, vezinikaspäi plutonijhasai (erased oma mikrolugus), jättud 24 elementad oliba sinteziruidud südäitukreakcijoiš i oleldas londuses supernova-tähthiden poukahtusen ezimeletaden, kadodas čihodamižen kal't teravas. Üläjüžmakoiden stabiližiden elementoiden äivozne ecind sab kilt tähäsai.

Atoman südäituk kogoneb protonišpäi, niiden lugu om elementan atomnomerha tazostadud, i neitronišpäi, niiden lugu om erazvuitte erižiš izotopoiš. Latinine nimi i himine simvol (üks' vai kaks' kirjant) oma joga avaitud elemental, ned oma reglamentiruidud rahvahidenkeskeižel IUPAK-organizacijal i oma Mendelejevan himižiden elementoiden periodižes tabludes sen paloin.

Järgeližiš arvoimižiš 11 elementad oma gazanvuiččed palatomad substancijad (H, He, N, O, F, Ne, Cl, Ar, Kr, Xe, Rn), kaks' oma nozoluded (Br i Hg), toižed oma kovikš hibjoikš. Himižed elementad oma läz 500 palatoman substancijan nägul, enamba mi niiden ühthine lugu allotropijan (oz., diamant i grafithil'nikan toižendad) i atomoiden erazvuiččen lugun molekulas tagut (oz., hapanik O2 i ozon O3).

Anglijalaine Džon Dal'ton-tedomez' sädi himižen atomizman teorijad 19. voz'sadan augotišes, i atomiž-molekulärine gipotez sai enamba polenpidajid. Se gipotez lugi himišt elementad atomoiden erižeks toižendaks. Dal'ton ozuti atoman vedust elementoiden kaikiš znamasižembaks ičendaks, kudamb märičeb niiden himišt londust.

Kacu mugažo[vajehta | vajehtada tekst]

Nece kirjutuz om vaiše ezitegez. Tö voit abutada meile, ku kohendat sidä da ližadat sihe.