Alauz'lidn
Lidnanznam |
Flag |
Valdkund | Venäma |
Eläjiden lugu (2023) | 1,213,477 ristitud |
Pind | 410,68 km² |
Pämez' | Jurii Šalabajev (semendku 2020—) |
Telefonkod | +7−831-xxx-xx-xx |
Avtokod | 52, 152 |
Aigvö | UTC+3 (MSK+0) |
Alauz'lidn (ven.: Ни́жний Но́вгород, paginas muite Нижний paksus, vozil 1932−1990 — Gor'kii, ven. Горький) om millionerlidn Venäman päivlaskmas. Se om Alalidnan agjan administrativine keskuz, kaikiš suremb lidn da lidnümbrik, mugažo Volgaveren federaližen ümbrikon pälidn. Lidn om Alalidnan aglomeracijan keskuz (2,1 mln rist.).
Istorii
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Eländpunktan aluz om pandud vl 1221 kuti Alaman Uz'lidn (ven.: Новгород Низовской земли). Vozil 1350−1392 se oli Alalidnan da Suzdalin ruhtinazkundan pälidnaks. 16. voz'sadaspäi Alalidnan kreml' om olmas kaks'kilometriženke seinänke da 13 čuhundusenke.
Geografijan andmused
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Lidn sijadase Volgan da Okanjogen ühthejoksmusen sijas, Volgan oiktal randal. Lidnan keskuzpala seižub 200 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Reljef om tazo. Lähembaižed ezilidnad oma Bor pohjoižpäivnouzmas Volgan vastrandal, Kstovo suvipäivnouzmas i Dzeržinsk päivlaskmas.
Klimat om ven kontinentaline. Voden keskmäine lämuz om +4,8 C°, kezakun-elokun +17..+19 C°, tal'vkun-uhokun −7..−9 C°. Ekstremumad oma −41 C° i +38 C°. Paneb sadegid 648 mm vodes, enamba kezakus-elokus (68..78 mm kus), vähemba uhokus-sulakus (35..36 mm kus).
Administrativine jagand
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Alauz'lidn jagase kahesaks administrativižeks rajonaks.
Kaik kahesa küläd, nell' žilod, Vihand Lidn-kurortžilo (ven.: Зелёный Город, 2409 rist. vl 2017) i Podnovje-slabad (1208 rist. vl 2010) mülüdas lidnümbrikho Alauz'lidnan ližaks. Lidnümbrikon pind om 514,56 km².
Edeline lidnan pämez' (mer) om Vladimir Panov (viluku 2018 — semendku 2020).
Eläjad
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Vl 1913 lidnan ristitišt oli 111 400 ristitud. Vn 2010 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 1 250 619 ristitud, lidnümbrikon — 1 259 738 ristitud. Vl 2017 kaik 1 264 075 ristitud elihe lidnas i 1 270 241 ristitud kaikes lidnümbrikos. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 1 445 000 eläjad vl 1991. Ristitišton migracii tegese Moskvan regionha pälidnan lähembusen taguiči.
Rahvahad (2010): venälaižed — 94,3 %, totarlaižed — 1,0 %, toižed rahvahad — 4,7 %.
Transport
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Avtobusad, trolleibusad, tramvaid da maršruttaksid oma kundaližeks transportaks lidnas. Vspäi 1985 metro radab lidnas (vl 2019 om kaks' jonod, 15 stancijad, 21,6 km raudted), vspäi 2013 — lidnelektrojonused (vl 2019 om kaks' jonod, 18 stancijad, 65,9 km raudted).
Rahvahidenkeskeine sodavägiden da civiline Čkalov-lendimport[1] (edel 2021. vot Strigino, ven.: Стри́гино, GOJ / UWGG / НЖС, 1,2 mln passažiroid vl 2022) sijadase 18 kilometras suvipäivlaskmha lidnan keskusespäi. Sišpäi tehtas reisid Evropan i Keskuzazijan maihe, Venämadme tobjimalaz, mugažo lebutahoiže.
Vl 1862 raudte tuli lidnha. Nügüd' Alauz'lidn om järedaks raudtesol'meks. Vspäi 2010 Sapsan-jonused ühtenzoittas lidnad Piterinke Moskvan kal't.
Galerei
[vajehta | vajehtada lähtetekst]-
Lidnan Duman i Administracijan sauvuz Alauz'lidnan Kremliš (2018)
-
Alauz'lidnan Kreml' (2008)
-
Ph. Aleksandr Nevalaižen kafedraline päjumalanpert', vn 2021 nägu
-
Voznesenjan Pečerskii mez'jumalankodi, vn 2016 nägu
-
GAZ:an päine administrativine sauvuz vl 2011
-
«Sormovo»-kompanijan pertišt vl 2015 (laivansauvomine)
-
Alauz'lidnan jarmankan päsauvuz vl 2022
-
«Ganza»-moll (2018)
-
Alauz'lidn-Moskovskii-päraudtestancijan sauvuz vl 2019
Sebruzlidnad
[vajehta | vajehtada lähtetekst]- Essen, Pohjoine Rein da Vestfalii, Saksanma (vspäi 1991)
- Filadel'fii, Pensil'vanii, Amerikan Ühtenzoittud Valdkundad (1994)
- Har'kov, Ukrain (2001)
- Tampereh, Suomenma (1995)
Homaičendad
[vajehta | vajehtada lähtetekst]- ↑ Strigino-lendimportan sait (goj.aero). (ven.) (angl.)
Irdkosketused
[vajehta | vajehtada lähtetekst]- Lidnan Duman oficialine sait (gordumannov.ru). (ven.)
- Lidnan ohjastusen oficialine portal (admgor.nnov.ru, нижнийновгород.рф). (ven.) (angl.) (isp.) (saks.) (fr.)
Alauz'lidn Vikiaitas |
Alalidnan agjan lidnad | ||
Alauz'lidn | Arzamas | Balahn | Bogorodsk | Bor | Čkalovsk | Dzeržinsk | Gorbatov | Gorodec | Knäginino | Kstovo | Kulebaki | Liskovo | Lukojanov | Navašino | Pavlovo | Perevoz | Pervomaisk | Sarov | Semönov | Sergač | Šahunj | Zavolžje | Uren' | Vetlug | Viks | Volodarsk | Vorsm | ||
Venälaižen Federacijan subjektoiden pälidnad | ||
Abakan | Alauz'lidn | Anadir' | Arhangel'sk | Astrahan' | Barnaul | Belgorod | Birobidžan | Blagoveščensk | Bränsk | Čeboksarad | Čeläbinsk | Čerkessk | Čit | Elist | Gatčin | Gorno-Altaisk | Groznii | Habarovsk | Hanti-Mansiisk | Irkutsk | Iževsk | Ivanovo | Jakutsk | Jaroslavl' | Jekaterinburg | Joškar-Ol | Kaliningrad | Kalug | Kazan' | Kemerovo | Kirov | Kizil | Kostrom | Krasnodar | Krasnogorsk | Krasnojarsk | Kurgan | Kursk | Lipeck | Magadan | Magas | Mahačkal | Maikop | Moskv | Murmansk | Nal'čik | Nar'jan Mar | Novosibirsk | Omsk | Orel | Orenburg | Penz | Perm' | Petropavlovsk Kamčatkal | Petroskoi | Piter | Pskov | Rostov Donal | Räzan' | Salehard | Samar | Saransk | Saratov | Siktivkar | Simferopol' (de fakto) | Sevastopol' (de fakto) | Smolensk | Stavropol' | Sur' Uz'lidn | Suvisahalinsk | Tambov | Tomsk | Tul | Tver' | Tümen' | Uf | Ulan Ude | Ul'janovsk | Vladikavkaz | Vladimir | Vladivostok | Volgograd | Vologd | Voronež | ||